Ikka ja jälle jõuan ma tagasi sinna kohta, kus ma tunnen, et võistlemine on nii raske minu jaoks. Jälle on mul päev enne suurepärane trenn - kõik klapib, hobune toimib, mina olen aktiivne ja keskendunud ja siis tuleb võistluspäev ja ma olen laiali nagu kevadine kapsas. Vähe sellest, kui kohtunik märgib su lehele, et enne kella helinat oli sul suurepärane traav, mis kaob ära sel hetkel kui sa keskliinile keerad - siis tahaks endale natuke kurikaga vastu pead taguda ja küsida, et mida kuradit?
Sest täpselt nii läks mu laupäevane skeem. Niipea, kui ma tegin pöörde A-st jõudsin ma mõelda, et see hobune nüüd küll esiotsalt ära ei ole... ja see oli ka kõik. Ma ei teinud MITTE MIDAGI, et asja parandada... vastupidi, jube uhkelt tüürisin täpsust seal oma pika vorstikesega. Ohjah... kuidas ma nii küll iialgi midagi võitma peaksin?
Edasi oli üsna kurb, ma olin terve päeva enese peale pahane, et ma ei saanud ennast kokku võetud ja tutserdasin lihtsalt jälle 15 eurost lõbusõitu teha. Hommikuks oli plaan selge - tuleb hakata tegelema enda spordipsühholoogiaga. Sest nohh, tavatrennis olen ma korduvalt tõestanud, et ma saan ja oskan ja et hobune on võimeline ja koostööaldis. Järelikult on mure ikkagi selles võistlushetkes - ja tegelikult on see ju lahendatav. Vist.
Esiteks tuleb end diagnoosida, muidugi. Dr Google õnneks on abivalmis ja leidis mulle SELLISE jaotuse:
Ülemõtleja - sa mõtled liiga palju. Vahel tuleb lasta kehal teha oma selgeksõpitud asja, ja keskendada tähelepanu sellele, mis parasjagu on tähtis.
Tähelepanutu - sa märkad kõike, mis sinu ümber toimub ja jõuad kõigele kaasa mõelda. Kõigele välja arvatud sellele, mida sa peaksid mõtlema - ehk oma sõidule ja oma sooritusele.
Alamõtleja - teinekord jällegi pole hea toetuda liigselt tunnetusele ja vaid tuleb ellu viia ka see plaan, mis enne sõitu võetud sai.
Tühi leht - kogu eelnev treenitus kaob koos kellahelinaga. On üsna kummaline leida end olukorrast, kus sa oled kaotanud kogu mõtlemisvõime. See juhtub, kuna ärevuses takistab ajutegevust ning keha valmistub põgenemiseks ning kõik, mida sa oled õppinud hobuse seljas tegema, kaob tühja kohta.
Väsinud keskenduja - isegi parimad keskendujad võivad soorituse hetkeks kaotada võime seda hoida. Kuna aju töötab sarnaselt lihasele, siis selle parandamiseks tuleb keskendumist samuti treenida.
Mina olen soojenduses tähelepanutu ning soorituse ajal täiesti tühi leht... Mitte just eriti hea kombinatsioon. Tegelikult ka, ma jõuan soojenduses märgata, kui korras on kellegi krunn, kui valgeks on jäänud kellegi pinded ning kes aia ääres mind kurja pilguga vaatavad (see viimane võib muidugi olla ainult minu ettekujutuse vili - aga olgem ausad, soojenduses ei peaks mu ettekujutus tegelema teiste pilkude analüüsimisega). Ning niipea, kui ma lähen skeemi sõitma, siis kaob kõik. Seal ma ei märka midagi, isegi mitte neid asju, mida ma peaksin märkama. Teinekord ma isegi ei mäleta, kuidas ma mingisse harjutusse jõudsin. Näiteks laupäevast ma mäletan seda, kuidas ma keerasin ühele kontrakaarele, kuidas üks aed mu kõrval maha kukkus ning kuidas ma viimasel keskliinil pisut liiga vara hobusel tempo maha lasin kukkuda. Aga kuskil olid ka mingid traaviharjutused ja kõik muu ka...
Lisaks leidis otsing mulle ka ühe toreda artiklitesarja Eurodressage lehtelt. Tundub, et nüüd tulebki antud soovitusi järgima hakata ning vaadata, kas juuli esimesel võistlusel on toimunud mingi areng.
Sest täpselt nii läks mu laupäevane skeem. Niipea, kui ma tegin pöörde A-st jõudsin ma mõelda, et see hobune nüüd küll esiotsalt ära ei ole... ja see oli ka kõik. Ma ei teinud MITTE MIDAGI, et asja parandada... vastupidi, jube uhkelt tüürisin täpsust seal oma pika vorstikesega. Ohjah... kuidas ma nii küll iialgi midagi võitma peaksin?
Edasi oli üsna kurb, ma olin terve päeva enese peale pahane, et ma ei saanud ennast kokku võetud ja tutserdasin lihtsalt jälle 15 eurost lõbusõitu teha. Hommikuks oli plaan selge - tuleb hakata tegelema enda spordipsühholoogiaga. Sest nohh, tavatrennis olen ma korduvalt tõestanud, et ma saan ja oskan ja et hobune on võimeline ja koostööaldis. Järelikult on mure ikkagi selles võistlushetkes - ja tegelikult on see ju lahendatav. Vist.
Esiteks tuleb end diagnoosida, muidugi. Dr Google õnneks on abivalmis ja leidis mulle SELLISE jaotuse:
Ülemõtleja - sa mõtled liiga palju. Vahel tuleb lasta kehal teha oma selgeksõpitud asja, ja keskendada tähelepanu sellele, mis parasjagu on tähtis.
Tähelepanutu - sa märkad kõike, mis sinu ümber toimub ja jõuad kõigele kaasa mõelda. Kõigele välja arvatud sellele, mida sa peaksid mõtlema - ehk oma sõidule ja oma sooritusele.
Alamõtleja - teinekord jällegi pole hea toetuda liigselt tunnetusele ja vaid tuleb ellu viia ka see plaan, mis enne sõitu võetud sai.
Tühi leht - kogu eelnev treenitus kaob koos kellahelinaga. On üsna kummaline leida end olukorrast, kus sa oled kaotanud kogu mõtlemisvõime. See juhtub, kuna ärevuses takistab ajutegevust ning keha valmistub põgenemiseks ning kõik, mida sa oled õppinud hobuse seljas tegema, kaob tühja kohta.
Väsinud keskenduja - isegi parimad keskendujad võivad soorituse hetkeks kaotada võime seda hoida. Kuna aju töötab sarnaselt lihasele, siis selle parandamiseks tuleb keskendumist samuti treenida.
Mina olen soojenduses tähelepanutu ning soorituse ajal täiesti tühi leht... Mitte just eriti hea kombinatsioon. Tegelikult ka, ma jõuan soojenduses märgata, kui korras on kellegi krunn, kui valgeks on jäänud kellegi pinded ning kes aia ääres mind kurja pilguga vaatavad (see viimane võib muidugi olla ainult minu ettekujutuse vili - aga olgem ausad, soojenduses ei peaks mu ettekujutus tegelema teiste pilkude analüüsimisega). Ning niipea, kui ma lähen skeemi sõitma, siis kaob kõik. Seal ma ei märka midagi, isegi mitte neid asju, mida ma peaksin märkama. Teinekord ma isegi ei mäleta, kuidas ma mingisse harjutusse jõudsin. Näiteks laupäevast ma mäletan seda, kuidas ma keerasin ühele kontrakaarele, kuidas üks aed mu kõrval maha kukkus ning kuidas ma viimasel keskliinil pisut liiga vara hobusel tempo maha lasin kukkuda. Aga kuskil olid ka mingid traaviharjutused ja kõik muu ka...
Lisaks leidis otsing mulle ka ühe toreda artiklitesarja Eurodressage lehtelt. Tundub, et nüüd tulebki antud soovitusi järgima hakata ning vaadata, kas juuli esimesel võistlusel on toimunud mingi areng.
Kommentaarid