Trennilainel

Nüüd on ametlikult täitunud 6 nädalat taastumisaega ja ma olen leidnud isegi mingi talliskäimise rütmi.Vahel on natuke nagu piinlik ka, sest kui teised emad peavad üksinda saama hakkama oma beebide ja hobustega, siis mina jätan tite lihtsal abikaasa hoolde koos pudeliga ja tõmban talli uttu. Lucky me!

Laupäeval tundisin ma galoppi tehes, kuidas mu seljalihased läksid lihtsal jube krampi ja valusaks ning ma otsustasin pühapäeva puhata. Natuke sai parem küll, aga esmaspäeval hiilis ligi tuttav valu. Kurtsin Martile ja valmistusin juba loobuma kõigist maailma võistlustest ja muust toredast. Õnneks teinekord on tal ka helgeid momente ja ta soovitas mul lihtsalt pisut liiga taha istuda. Ja tadahh, nii kui ma istusin nii, et ma oma seljavalu ei tundunud, läks kõik paremaks. Mul ei olnud üldse raske istuda, hobune liikus paremini ja ma sain hakkama isegi mõne ringi täisistakuga.

Väikesed võidud vist?

Kommentaarid