Kes mind Instagramis jälgivad, ilmselt juba teavad seda:
Ja no kuna ma üldiselt peegliselfisid väga palju ei tee ja kiivriga veel vähem, siis ma tegelikult käisin hobuse seljas. Mul oli plaanis teha tõsine fotosessioon - aga kõigepealt oli mul jube kiire hobuse selga saamisega ja siis ma olin nii ülierutunud, et isegi sellepeale, et mulle mainiti ajaloolise hetke jäädvustamise vajadust, ei hakanud ma telefoni üldse otsimagi. Vaid ratsutasin. Suu kõrvuni peas. Sammu. Nojah, ilmselt ma oleks võinud ka traavida, sest peale seda, kui esmane spagaaditunne üle läks, oli kõik väga mõnna. Ja hobune ju pakkus ka... aga kuna ma tehniliselt siiski ei tohiks kaks nädalat veel pingutada, siis ma otsustasin olla mõistlik ja pisut veel kannatada.
Kas muidu on aru ka saada, kui rahul ma hetkel eluga olen?
Kommentaarid