Nii. Beebi ehk tulevane meisterratsasportlane on saabunud ja minul algab pihta aeg, kus ma ei oota sünnitust, vaid sadulasse istumist. Kuna asjad läksid nagu nad läksid ja laps tuli kuu aega varem ning keisrilõikega ja mina sain veel boonusravimist, siis enne 6-t nädalat see ei juhtu ilmselt. Praeguseks on sellest muidugi alles 4,5 nädalat, niiet puhta käeulatuses ju. Muidugi võib juhtuda, et arstid ei luba mul hakata asjusid tegema ka enne 8 nädala möödumist, aga see on väike närune 2 nädalat, mille jooksul ma kavatsen ilmselt lihtsalt sadulas jalutada, ilma suuremate spordiambitsioonideta.
Lugesin ka vahepeal oma opist taastunud teiste ratsutajate kogemustest ja valsin kibedaid pisaraid - nimelt osadel võttis uuesti sadulasse saamine aega isegi kuni pool aastat. Aga ma tõesti ei ole valmis nii kaua ootama. Seega, kuna mu uusaasta lubadused juba kohe alguses said nö teise suunitluse, siis ma määran endale selle nädala ülesanded:
- Saapad. Mu kauniste Königsite lukk on katki, see tuleb nüüd korda teha!
- Hingamisharjutused. Kuna midagi füüsilist ma tõesti teha ei tohi ja tõstagi tohin ma aint beebit, siis jooga hingamisharjutused on hea mõte vaikselt vormi taastamiseks. 10 minuti 2x päevas.
- Otsin endale sobiva võimlemisplaani järgmiseks nädalaks. See, et mu kõht on lõhki, ei tähenda, et mu jalad ja käed ei võiks natuke iseseisvat tööd teha.
Ja kõik. Ülejäänud aja kulutan oma maailmanunnuimabeebi kaisutamiseks.
Kommentaarid
Ja võta rahulikult :) Üks jaapanlane pürgib veel 70ndates eluaastates olümpiale. Küll sa ka sadulasse jõuad. Iga asi omal ajal :)