Lugesin üht välismaise foorumi teemat (muide, kas te olete märgnaud, et Eesti foorumid on väga negatiivsed viimasel ajal, kõik on kõigil kõrides kinni ja üldse, kutsuge vet) asjadest mis võistluste juures häirivad. Ja kuna see teema püstitus oli seal selline... no pigem nagu meelelahutuslikku stiili, siis ma hakkasin ka mõtlema, et mis minu nö pet peeve on võistluste puhul (Muide, kui keegi nüüd aitaks selle sõnapaari eesti keelde seada, siis ma oleks jube rahul. Ma olen siin aint 4 tundi maganud ja no mitte ei tule see eestikeelne vaste kuskilt kätte parasjagu.).
Niiet lubage uhkelt esitleda - minu kindlaimad viisid ärritumiseks võistlusolukorras:
Niiet lubage uhkelt esitleda - minu kindlaimad viisid ärritumiseks võistlusolukorras:
- Söök. Üks põhjustest, miks ma ei mahu ära 16,5 tollisesse sadulasse on see, et ma olen tõsine näljase kõhu mõrd. Ehk kui mulle süüa ei anta, siis pole väga mõtet mult oodata ka sõbralikku olekut. Niiet kui ma pean terve päeva kuskil võistlusel hängima, siis ma eeldan, et seal saab süüa. Kui ei saa, siis ma pole rahul. Kui see söök on olemas, aga see on valik vorstivõileiva ja kiluvõileiva vahel, mis kumbki maksab 1 euri, siis ma pole õnnelik.
- Inimesed, kes arvavad, et tallide vahekäigud on mõeldud groomimiseks. Jah, ma saan aru, et suurtel võistlustel kohtab seda ka tihtipeale ja ma olen ka täitsa seda meelt, et tegelikult on hobusele parem, kui teda tema puhkekohas ei segata pidevalt. Aga hissand, kui see vahekäik asub tiheda liikumisega kohas, siis vast ei ole ju mõtet tekitada järjekorda, kus kõik peavad ootama, kuni sul see üks pats tehtud saab ja sa eest minna saad. Eriti kui need minejad on inimesed, kes suunduvad võistlussooritusele.
- Meil on omavaheline kokkulepe, et me ei mõrratse avalikus kohas. Ehk, kui meil isegi oleks ühtteist öelda kellegi sõiduoskuste või hobusega käitumise kohta, siis me jätame loo meelde ja bitchime sajaga hiljem, autos. Jah, võib-olla ei peaks üldse. Aga kui sul on kellegi kohta midagi öelda, siis kujutle korraks, kui sa kuuleks kedagi seda sama enda kohta ütlemas. Mul on olnud olukord, kus ma just lõpetasin skeemi, tulin hobuse seljast maha ja kuulsin midagi sarnast (treenerilt sama klassi sõitnud õpilasele): "/---/ no palju õnne võidu puhul, siin polnud ühtegi sulle ligilähedaseltki head sõitjat /---/" Ja ma olin siin praegu tsitaadis vägagi viisakas ja üritasin mitte nii halvustavalt kõlada kui see päriselt kõlas. Vist ei maksa mainidagi, et ma olin räigelt õnnetu ja nutsin umbes terve tee koju. Seega, inimesed, kes te teisi platsi ääres kritiseerite - see on väga nõme. Ja muide, ma olen õppinud, et kui keegi tuleb minuga rääkima umbes, et blablabla vaata seda, siis tuleb vastata mingi positiivse asjaga ja mõrratseja tavaliselt lõpetab.
- Soojendusel tuleb silmad lahti hoida! Ma tean, mulle ka meeldivad oma hobused jubedalt ja ma vaataks neid igal võimalikul hetkel, aga paraku hunniku võõraste hobustega väikselt soojendusplatsil ei ole see variant. Seega pilk hobuse turjalt ära ja vaadake sinna, kuhu te sõidate. Muide, tuleb kasuks nii skeemi, parkuuri kui ka krossi sõitmisel!
Kommentaarid
1. Kodanikud, kes ei saa aru, et hobusega ei ronita võistlusväljaku äärde. Tallinlasena ennekõike just Veskimetsa võistlustel, kus kohalikud spordiässad pargivad ennast oma ratsudega võistlusväljaku äärde. Hobune passib siis kaasa või sööb rohtu (mitte et seda võiks teha ülejäänud mitmel hektaril, kus oleks enam ruumi kui platsi ääres). Miks see mind närvi ajab? Sest ma tahan rahulikult võistlusi vaadata, mitte mõelda kellegi parkuuri/skeemi filmimise ajal, et loodetavasti see hobune ei tee ühtegi äkilist liigutust minu ja minu kaamera suunas.
2. Kohalikud tallispordiässad, kes tulevad võistluste soojendusplatsile oma hobuseid treenima või kordetama. Etteruttavalt olgu öeldud, et tegu polnud võistlejatega, vaid kohalike harrastusratsutajatega, kes tundsid vajadust näidata oma lakknahast varustust muule maailmale. Ja tõe huvides, siis kordetamist soojendusplatsil olen ma ainult korra näinud ja siis ajas ka korrapidaja kodaniku kiirelt minema.
3. Halb kohv võistlustel. Kui ma maksan 1.5-2 eurot mingi musta, kohvilaadse vedeliku eest, siis ma lähen närvi. Eriti hommikutel.
4. Kui koolisõitjad ei suuda jälle (!) oma aega planeerida ja lähevad tund üle aja.Ka siis, kui kõik skeemid on toimunud korrapäraselt ja mingeid üllatusi pole juhtunud. Nagu päriselt inimesed- kuidagi peaks olema ju võimalik aega planeerida?
Koerainimesena tahaks lisada siia ka lahtised koerad.
1. Ära näpi minu asju. Enamasti on need teised groomid, aga on ka võistlejad. Noh näiteks plastikpink, et sõitja saaks selga minna. Et noh, aega vähe ja siis ratsanik platsis ja ... pinki ei ole. Ja siis ma jooksen paaniliselt ringi ja avastan et keegi mööda minnes haaras kaenlasse ja nüüd asjub see tallitelgi ees hüljatuna. Küsi enne kui võtad. Kehtib ka sitakärude, harkide ja muude asjade kohta. (Btw ühel suurvõistlusel jäin kärust üldse ilma)
2. Kui sinu stardini on aega enam kui 10 teist sõitjat, siis sul ei ole vaja valjuhäälselt nõuda soojendustakistust. Ma saan aru, et mõnel hobusel on pikemat soojendust vaja, aga arvesta, et soojendusplatsid on tihti väiksed ja kõik tahaks teha hüppeid enne oma starti. Lisaks läheb kitsaks kui sa sinna trügima hakkad ja nõuad eri hüpet. Korrapidaja minus lisaks ka seda, et korrapidajat ei ole mõtet ka alati süüdistada - olen kogenud kuidas mõned on väga osavad ennast su pimenurgast läbi suruma ja on äkki soojendusel, kuigi polnud lubatud.
3. Järjekordades ette trügimine - vet check, söögijärjekord, tallijärjekord oma bokside teada saamiseks - you name it. Kui sa võtad ära minu koha, siis well, i dislike you.
1) Valjaste küljes lokkivad ja lehvivad rihmad, mida pole elusees korralikult kinnitatud ja seetõttu on need väiksed nahast aasad kokku kuivand ja isegi kui sa tahaks seda rõlgust kontrolli alla saada, siis see ei ole enam kiiresti teostatav
2) PATSID ! ma saan aru, et teinekord on väga vara vaja startida, ponil liiga paks/lühike lakk, jne jne jne. aga - igas suunas turritavad, pooleldi lahti, megakarvased asjad hobuse peas ei ole ok. Seda näeb aga kahjuks ikka liiga sageli , ka nn tegijamate koolisõitjate hobustel.
3) ratsaniku juuksed kaska alt igas suunas välja rippumas ( seda on küll põhiliselt lastel .. aga no neil ju ikka peaks treenerid v miskid muud täiskasvanud kaasas olema, kes võiks suunata ja aidata pats korda sättida )
HUH, kergem hakkas :D
Kõik ei pea teadma, mida mingid anonüümsed Saksa teadlased kuskil teavad või on avastanud või kui halb on ikka eestlane olla. Või kuidas keegi ei oska võistlusi korraldada ja KÜR-e kommenteerida.
2) Omapead jäetud algajad. Niigi närvis, teevad lollusi ja saavad sõimata, mispeale lähevad veelgi rohkem närvi. Mõned näited: otsasõitmine, maratonsoojendused, eluohtlikud hüpped vastassuunas/kellegi pihta, soojendamata startimine, lubamatu varustuse kasutamine, võistlusreeglite mittetundmine (stardimärguanded, peks, käitumine eksimuse korral).
http://www.chronofhorse.com/forum/showthread.php?484391-Showing-Pet-Peeves-Let-s-Hear-Them
Huvitav lugemine :)