2015 tagasivaates

Loodetavasti on kõik jõulud kenasti üle elanud ja ülesöömisest punnis kõhudki juba tagasi tõmmanud - mina isiklikult ei saa hetkel aru, kuidas on võimalik kõht täis saada, kui õhtusöögiks antakse ainult üks ports, mitte miljon käiku erinevat liha. Peale jõule on paras koht teha möödunud aastale väike järelvaade, seekord ka mina (ma olen seda vist enne ka teinud). Seega - minu 2015 kokkuvõtvalt.

Jaanuar
Erinevate asjade kokkulangemise tõttu läks nii, et terve detsembri ja jaanuari pidime me hakkama saama ilma treenerita. Mis tagasivaadates ei olnud hea minu ja Callistose suhtele - pinnale kerkisid mingid vanad hirmud ja üksinda oli neist väga keeruline lahti lasta. Charlottega tegime ühe koduse stardi, tulemuseks 61,944% ja 9-s koht L klassis. Hoolimata minu väga pingul närvidest ja mõnest veast siiski märgatav tõus viimasest L klassi üritusest. Jaanuar oli ka see kuu, kus Elfat meie seast lahkus.


Veebruar
Lõpuks ometi saabus kätte kuu, kus meie treener oli tagasi! Ning nagu selgus, siis me olime kogu selle aja mingit tigutempot arendanud ning nüüd jäi ülesandeks igavesti palju hagu anda. Ületempo, ületempo, ületempo. Kui Kurtna võistlusele ma erinevate asjaolude tõttu ei jõudnudki, siis kodusel võistlusel õnnestus teha oma siiani A klassi rekord 71,625%  ning napilt sajandikuga teiseks jääda.  L klass samal päeval enam nii hästi ei läinud, ent 62,778% ja 6-s koht olid siiski jälle märgatav tõus eelmisest korrast. Callistosest oli saamas täiskohaga Marti hobune.

Märts
Märtsi treeningud möödusid samuti "edasi" loosungi all. Endiselt oli mul tunne, et hobune lahmib mööda platsi ringi, mina hüplen seljas nagu jahukott ning treener karjub kõrval "not enough". Kuu lõpus võtsin siiski südame rindu ja läksin Kurtnasse võistlema. A klass 5-s koht, L klass 3-s koht (ausalt, see viimane tuli ainult tänu teiste ebaõnnestumistele). Äramärkimist väärib veel fakt, et saabusid minu maailma lemmikuimad Königsid (sel esimesel nädalal ma neid nii ei oleks tituleerinud päris muidugi). Kuu lõpus tekkis eksprompt otsus sõita  Kilki treeningpäevale ja see oli samuti väga tore.

Aprill
Kodustel võistlustel sai teenitud kaks teist kohta (väga hea väljend muideks!) Treeningutes jätkasime "edasi" tähe all. Ecu võistlusel kokkuvõttes ei läinud hobuse mõttes "hästi" - esimese skeemi soojenduses otsis proua oma kaasasolnud sõpra ning ma ei saanudki teda endale keskenduma. Teise skeemi sõitsin vähem tempokamalt, kui oleksin tahtnud, ent suutsin suuri vigu vältida, ent tunne peale skeemi oli ekstrakehv ja väga suure üllatusena tuli kolmas auhinnaline koht.

Mai
Esimestel päevadel oli kohe kavas Veskimetsa võistlus - üks neljas ja üks viies koht tegid tuju heaks küll. Kohe peale seda sai sõidetud Hollandisse FEI koolitusele, kus me mõlemad Martiga omandasime esimese järgu koolisõidu korrapidaja ameti. Kuu lõpus oli juba traditsiooniline Liivaku võistlus, kus sai selgeks, et esialgu kaks päeva järjest mõlemal päeval kahte skeemi ei sõida.

Juuni
Põhimomente oli kaks - kõigepealt muidugi Riia BDL, kus esimese päeva skeem õnnestus väga hästi ja teise päeva skeem tõi isegi auhinnalise koha. Ülejäänud kuu möödus meistrikateks valmistudes, mis kahjuks mõlema hobuse haigestumise tagajärjel minu jaoks ära jäid.





Juuli
Kuu algas Jamesi laagriga. 2 nädalat väga kurnavat tööd. Ühel hetkel ma tundisin küll, et kuidagi on paha olla, ent arvasin end olevat saanud toidumürgituse ning ei pööranud sellel suurt tähelepanu. Küll aga muutus see pidev igahommikune toidumürgitus kahtlaseks enne Leedu võistlust, mis ilmselt tänu sellele ei saanud grammigi parem Läti võistlusest, kuigi hobuse vorm oli parem. Samuti jäime täitsa plaaniväliselt peale laagrit pidama Kilgi talli - kuigi me otsuse hetkel veel ei teadnud mu peatsest sõiduvõimetusest, siis 20 minutit sõiduajast sai määravaks.



August
Ma küll elu eest üritasin säilitada mingitki treeningrütmi, aga iga kord kui ma olin trenni lõpetanud oli mul sigapaha olla ja järgmine päev möödus WC-poti embamise rütmis. Seega ma olin sunnitud alla andma ja selle ratsutamise bisnesi mõneks ajaks Marti õlule jätma. Lisaks olin ma kergelt pettunud mittevõistlemise osas, sest olin sel aastal targu jätnud suurematele tiitlivõistlustele piletid muretsemata, et ma ise saaks hooaja lõpuni võistleda... ning siin ma nüüd siis olin, võimetu võistlema ja isegi Valegrot ei näinud sellel aastal...


Kõik ülejäänud kuud
Ma võiks ju siin kõik kuud eraldi välja tuua, aga minu peas on see ühtlane mass sellest, kuidas ma aitan teistel inimestel ratsutada ja igatsen ise hoopiski ratsutamist, seega ma üldse ei hakka halama siinkohal. Järgmine aasta tuleb parem kirjeldus. Muidugi, selle aja sisse jääb BDL Ruilas, Horseshow ja ühe mehe käeluumurd.

Kommentaarid