Jõulukalender. 24

Nonii, mulle tundub küll, et nüüd on põrgu külmunud ja muud värki, sest ma olen suutnud pidada pikaajalist igapäevast kohustust ja sellega jõudnud lõpppunkti. Ma arvan, et see on mu selleaastane saamatajäänud karikas ja medal ja kõik muu kokku. Aga kuna täna on jõululaupäev, siis tahaksin ma teiega jagada üht osa oma hobusekollektsioonist. Nimelt mulle väga meeldib kuuse ehtimine (eriti meeldis see mulle täna öösel umbes 5-6 paiku kui mu käed kuuseokka torgetest põrgulikult sügelesid) ja kui ma kunagi üritasin olla fancy ning kaunistada oma kuuske ainult peenelt ühes toonis ehetega, siis eile kaunistatud kuusel ripub mul ainult hulk karvaseid mõmmisid, õleehteid ja muidugi hobuseid. Kuna me tõime kuuse eile metsast kasutades RMK teenust ja ma põhimõtteliselt keeldusin oma abikaasa plaaniga röövida 5 meetrine kuusk kaasa minemast, siis tänavaune kodumaine kuusk on üsna pehmete okstega. Peale seda kui ma olin ühe oma lemmik-klaaskuulidest pehme oksa tõttu kaotanud, keeldusin ma neid rohkem sinna riputamast. Panete tähele kui palju võivad ühed mässavate hormoonidega inimesed keelduda asjadest?

Iiiigatahes, täna ma tahtsin rääkida oma temaatilistest kuuseehetest.

Kõigepealt on need puidust poisid - punast venda te nägite suulisega jõulupärja küljes rippumas. Kuljustega ja puha!

Siis on sellised plekist kiikhobud, üks punane ja üks valge.

See maailma kõige koledam ükssarvik on pärit K-Rautast. Ta vaeseke oli nii kole, et ma olin veendunud, et ega teda keegi koju küll ei taha viia ja nii ta siis saabki kord aastas minu kuuse küljes rippuda. Damn you, backyard breeders!

Selle ükssarvikuga oli see lugu, et leidsin ta Kaubamajast, viimasena ja katkise jalaga. Kuna ma aga olen harjunud, et hobused tihtilugu katki on, siis mõtlesin, et meie kodus on küll veel ühele lombakale ruumi ja ratsutama me teda ka ei sunni. Ma arvan, et see on üks mu lemmikehteid.

Aga lõpetuseks - ilusaid jõule ja palju häid hetki hobustega!