Ma kirjutaks küll... aga mul lihtsalt pole midagi kirjutada. Ma näiteks hea meelega kirjutaks TIHSi koolisõidust - aga ma olin seal korrapidaja ja tegelikult polegi telgitagustest miskit põnevat kirjutada. Sest noh, võisteljad käitusid väga korralikult ja isegi kui mulle üks või teine sõidustiil väga ei imponeerigi, siis midagi kriminaalset nad seal nüüd ka ei teinud. Ja isegi kui oli mingi piiripealne olukord, siis enamik sõitjaid on nii targad, et kui tuleb stewardi märgiga inimene, siis nad on tublid lapsed edasi. Sest olgem ausad, kesse seda kollast kaarti ikka niiväga tahab, eks?
Siis ma võiks kirjutada sellest, et kuigi mulle hullult meeldis mõte välismaal võistlemisest, siis ma tegelikult ei usu, et harrastajate klassi sinna hädasti vaja on. Meil nimelt on harrastajate klass üsna konkreetselt paika pandud, aga vaadates näiteks lätlaste võistlejaid, siis ilmselt neil käib see rohkem alade kaupa. Ma ei ütle, et see otseselt vale on, aga võtab harrastajapõlve ikka nõrgaks kõll, kui sul stardijärjekorras on inimesed, kes takistussõidus sõidavad rahvusvahelisel tasemel. Leedu etapi võitja on aastal 2012 sõitnud sama hobusega FEI Challengil M klassi (muide puhas kadedus, ma tahaks ka M klassi sõita), seega võib arvata, et ka nende arusaam amatöörist on pisut teine kui meil. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et ei mina ega mu hobune lihtsalt ei küündigi sinna amatööri tasemele ja olemegi lihtsalt mingid harrastajanublud. Iiiiigatahes, ma pole väga kindel kuivõrd harrastajatele seda tegelikutl vaja on. Ma usun, et kodune karikasari oli palju lõbusam ja mul on natuke kahju, et ma valisin rahvusvahelise enne kodumaist. Järgmine kord olen targem.
Siis ma võiks kirjutada, et kui hea meel mul on, et meistrikad on liigutatud augustisse ja kuuldukse plaane sealgi osalejate arv kontrolli all hoida. Jah, ma tean, et see tähendab, et kui ma tahan seal järgmisel aastal osaleda, siis mul saab raske olema - aga vähemalt nii, kui need toimuvad augustis, on mul see teoreetiline võimalus olemas. Ma sellest ei hakka üldse rääkimagi, et arvestades Eesti võistlushooaja eripärasid jätab juunis toimuv kõige tähtsam välivõistlus õige lühikese ettevalmistava perioodi - tavaliselt esimene KS suurem võistlus toimub täpselt kuu enne, Liivakul. Seega pikemalt õues sõitmine teeb aint rõõmu ja lusti ja ehk kajastub ka tulemustes.
Siis ma võiks rääkida sellest, kuidas Marti hakkas hüppama ja oli ilgelt tubli märaga ja siis võttis kätte ja kukkus oma käe puruks Callistosega, aga juba on talt kips maha võetud ja ta niikuinii ratsutas kipsiga ka koguaeg edasi, niiet seal pole ka miskit huvitavat enam. Mära muidugi otsustas hakata karupojaks ja ma siis likvideerisin enamuse ta karvadest laupäeval - esimest korda tegin ma seda praktiliselt omapäi ja ma ei surdki ära. Tegelikult peaks ta jalad ka ära pügama, aga mul on kuidagi kahju jätta ta õue paljasjalgsena seisma. Ja noh, siis juba peaks näo ka, aga ma pole kindel kui vaimustunud ta sellest oleks. Mingi hetk peaks Callistose ka ette võtma, aga ta pole nii karvane hetkel ja ma ei viitsi jälle ninast pool päeva karvu välja puristada.
Siis ma võiks kirjutada, kuidas ma pole mitu kuud ise ratsutanud ja kuidas see kestab veel päris pikalt, aga see oleks aint üks ving ja hala ja ma niigi nutan ülepäeviti ja tegelikult pole ju nii hirmus ka. Sellepärast ma jätan endale siia lõppu ühe väikse inspiratsioonipildi lihtsalt ja ei kirjutagi mitte millestki.
Siis ma võiks kirjutada sellest, et kuigi mulle hullult meeldis mõte välismaal võistlemisest, siis ma tegelikult ei usu, et harrastajate klassi sinna hädasti vaja on. Meil nimelt on harrastajate klass üsna konkreetselt paika pandud, aga vaadates näiteks lätlaste võistlejaid, siis ilmselt neil käib see rohkem alade kaupa. Ma ei ütle, et see otseselt vale on, aga võtab harrastajapõlve ikka nõrgaks kõll, kui sul stardijärjekorras on inimesed, kes takistussõidus sõidavad rahvusvahelisel tasemel. Leedu etapi võitja on aastal 2012 sõitnud sama hobusega FEI Challengil M klassi (muide puhas kadedus, ma tahaks ka M klassi sõita), seega võib arvata, et ka nende arusaam amatöörist on pisut teine kui meil. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et ei mina ega mu hobune lihtsalt ei küündigi sinna amatööri tasemele ja olemegi lihtsalt mingid harrastajanublud. Iiiiigatahes, ma pole väga kindel kuivõrd harrastajatele seda tegelikutl vaja on. Ma usun, et kodune karikasari oli palju lõbusam ja mul on natuke kahju, et ma valisin rahvusvahelise enne kodumaist. Järgmine kord olen targem.
Siis ma võiks kirjutada, et kui hea meel mul on, et meistrikad on liigutatud augustisse ja kuuldukse plaane sealgi osalejate arv kontrolli all hoida. Jah, ma tean, et see tähendab, et kui ma tahan seal järgmisel aastal osaleda, siis mul saab raske olema - aga vähemalt nii, kui need toimuvad augustis, on mul see teoreetiline võimalus olemas. Ma sellest ei hakka üldse rääkimagi, et arvestades Eesti võistlushooaja eripärasid jätab juunis toimuv kõige tähtsam välivõistlus õige lühikese ettevalmistava perioodi - tavaliselt esimene KS suurem võistlus toimub täpselt kuu enne, Liivakul. Seega pikemalt õues sõitmine teeb aint rõõmu ja lusti ja ehk kajastub ka tulemustes.
Siis ma võiks rääkida sellest, kuidas Marti hakkas hüppama ja oli ilgelt tubli märaga ja siis võttis kätte ja kukkus oma käe puruks Callistosega, aga juba on talt kips maha võetud ja ta niikuinii ratsutas kipsiga ka koguaeg edasi, niiet seal pole ka miskit huvitavat enam. Mära muidugi otsustas hakata karupojaks ja ma siis likvideerisin enamuse ta karvadest laupäeval - esimest korda tegin ma seda praktiliselt omapäi ja ma ei surdki ära. Tegelikult peaks ta jalad ka ära pügama, aga mul on kuidagi kahju jätta ta õue paljasjalgsena seisma. Ja noh, siis juba peaks näo ka, aga ma pole kindel kui vaimustunud ta sellest oleks. Mingi hetk peaks Callistose ka ette võtma, aga ta pole nii karvane hetkel ja ma ei viitsi jälle ninast pool päeva karvu välja puristada.
Siis ma võiks kirjutada, kuidas ma pole mitu kuud ise ratsutanud ja kuidas see kestab veel päris pikalt, aga see oleks aint üks ving ja hala ja ma niigi nutan ülepäeviti ja tegelikult pole ju nii hirmus ka. Sellepärast ma jätan endale siia lõppu ühe väikse inspiratsioonipildi lihtsalt ja ei kirjutagi mitte millestki.
Kommentaarid