Võib-olla oli vale läheneda hoburaamatute otsingutele niipidi, et toksid sisse Jilly Cooperi "Riders" ja vaatad mida Amazon selle raamatu austajatel veel soovitab. Umbes nii ma komistasingi "Country Affairs"'i otsa. Kuna see maksis kõva $0.99, siis ma juba olin valmis seda allalaadima, kui märkasin, et lool on ka esimene osa. Hea küll, teine $2.99 otsa, aga lõppkokkuvõttes pole paha hind.
Tegevus toimub Tipperemeres, maalilises Inglise külas, kus kõik inimesed on miskitpidi hobustega seotud. Lottie Brinkley - kohaliku leedi lapselaps ja superstaarist takistussõitja tütar ei ole erand. Pärast lühikeseks jäänud katset end kodust lahti rebida on ta tagasi nii sadulas kui endise silmarõõmu, tunnustatud kolmevõistleja, voodis.
Kui ma üritaksin kogu ülejäänud intriigi kirjeldada, siis see lõppeks sellega, et ma ise ka ei saaks enam aru, mis ja kuidas. Olgu öeldud, et suuremat sorti kvaliteetlugemist oodata ei maksa, aga vihmase ja igava sügisõhtu sisutavad need oma ladusa kirjastiili ja eriilmseliste tegelastega ära küll.
Mis mind pisut pettuma pani, oli fakt, et erinevalt Cooperi teostest, kus intriig ja seks on peategelased ratsaspordi kõrval, on siin ratsasport taustaplaan. Seega ärge oodake mõnusaid võistlusõhustikke või mingisugust hobuseelu peale selle, et kõik naised tutsavad pidevalt liibuvates ratsapüksteks ringi ja äratavad meestegelastes ihasid.
Oh well, peab vist amazoni sügavustes edasi sobrama.
Tegevus toimub Tipperemeres, maalilises Inglise külas, kus kõik inimesed on miskitpidi hobustega seotud. Lottie Brinkley - kohaliku leedi lapselaps ja superstaarist takistussõitja tütar ei ole erand. Pärast lühikeseks jäänud katset end kodust lahti rebida on ta tagasi nii sadulas kui endise silmarõõmu, tunnustatud kolmevõistleja, voodis.
Kui ma üritaksin kogu ülejäänud intriigi kirjeldada, siis see lõppeks sellega, et ma ise ka ei saaks enam aru, mis ja kuidas. Olgu öeldud, et suuremat sorti kvaliteetlugemist oodata ei maksa, aga vihmase ja igava sügisõhtu sisutavad need oma ladusa kirjastiili ja eriilmseliste tegelastega ära küll.
Mis mind pisut pettuma pani, oli fakt, et erinevalt Cooperi teostest, kus intriig ja seks on peategelased ratsaspordi kõrval, on siin ratsasport taustaplaan. Seega ärge oodake mõnusaid võistlusõhustikke või mingisugust hobuseelu peale selle, et kõik naised tutsavad pidevalt liibuvates ratsapüksteks ringi ja äratavad meestegelastes ihasid.
Oh well, peab vist amazoni sügavustes edasi sobrama.
Kommentaarid