Kiivritest... jälle

Kui mäetate, siis ma tegin kunagi märtsis postituse kiivriblingist. Nüüd pean ma maailmarahu huvides tegema järelpostituse. Ma ei tee sellega ühtegi kiivritootjat maha ja ma ei suuna kedagi ühte või teist firmat eelistama. Ma kirjutan sellest, sest ma tahan, et mu lugejatel oleks informatsioon ja inimesed saaksid ise oma otsuseid teha. Ja võib-olla ka näitena selle kohta, kuidas firmad ei peaks oma avalikke suhteid organiseerima (jap, viibutame näpuga mõningate Eesti varustusemüüjate poole siin).

Lugu ise on lihtne: inimene läheb hobusega ratsutama muruväljakule. Hobune traavib, kui ta järsku komistab ning ratsanik kukub üle hobuse pea nägupidi maha. Ratsanik tõuseb püsti, avab oma telefoni, kasutades selleks PIN-koodi ja helistab sõbrannale, et too tuleks appi lahtipääsenud hobust püüdma. Täiesti tavaline lugu ja hullult tore, et ratsutajal kiiver peas oli. Jah, see küll ripub tal ümber kaela, olles koos ainult rihmasid pidi. Kallis kiiver näeb peale seda kukkumist välja selline:
Esmapilgul tundub, et kiiver on päästnud ratsutaja elu.  Ainult, et kiivril ei ole kusagil jälgi sellest, et hobune oleks sinna jalaga pihta läinud... järelikult lagunes kiiver tükkideks esimesest kokkupuutest maaga. Mis oleks saanud kui peale seda kokkupuudet oleks lisaks hobune ratsutajale peale astunud?

Loomulikult pöördub ratsutaja tootja poole. Tootja edastab standart vastuse: pöörduge oma kohaliku edasimüüja poole, seejärel saame teha kiivrile ekspertiisi ning vajadusel välja vahetada või parandada. No iga kaine mõistusega inimene saab aru, et selliselt purunenud kiivriga parandamine väga kõne alla ei tule.

Tarbijakaitse räägib juttu sellest, kuidas osad (põhiliselt ratta ning mootorratta) kiivrid ongi üles ehitatud nii, et peale esimest kokkupõrget nad lagunevad tükkideks. Kõik õige, ent see ei saa olla nii ju ratsutamise kiivrite puhul, kus teinekord tuleb kiivril hakkama saada rohkemate löökidega - üks asi on kui peale kukkumist tuleb lisaks jalalöök, aga ka jalusesse kinnijäämisel võib juhtuda, et kiiver peab kaitsma rohkem kui esimese löögi. Tarbijakaitse soovitab mitte anda kiivrit teistele osapooltele inspekteerimiseks.

Järgneb täiesti uskumatu lugu - kiivritootja esindaja ühineb foorumiga, kus lugu avalikustati, süüdistab ratsutajat mitmes erinevas valetamises ja katses firma mainet hävitada. Hetkeks kui mina autorilt luba küsisin selle jutu avaldamiseks, andis autor teada, et ta ei saa mulle otsesõnu luba anda, sest firma ähvardab teda kohtuasjaga...

Seega, kui te olete kiivriotsingul, siis kallim ei pruugi alati olla parem. Mina igaljuhul sellise suhtumisega firma kaupa ei torma ostma...

Keda asi rohkem huvitab, siis esialgu on teema veel püsti.

PS. Kas teile ka meenutab antud juhtub natuke mõnda Eestis tegutsevat edasimüüjat?

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Ma juurainimesena kommenteeriks seda pisut. Kui inimene kukub oma kiivri katki ja ta kahtlustab, et see ei pruukinud olla päris ülesannete kõrgusel, siis võib ta oma loo avalikult avaldada. Küll aga tuleb tähele panna, et oma lugu avaldades tuleks hoida neutraalset tooni ning vältida faktiväidetest. Kasulikum on kirjutada "ma arvan, et...", sest nii avaldad sa oma hinnangu/arvamuse.

Kui selline case peaks kohtusse jõudma, siis ei ole see perspektiivikas, kuna sul on õigus avaldada oma arvamust ja oma seisukohti, kuni sa ei tegele laimamisega või valede faktiväidete avaldamisega (seetõttu ongi parem kasutada fraasi "ma arvan").

Mis puudutab seda konkreetset case, siis seal on vigu tehtud. Näiteks ei oleks mõistlik riputada katkist kaskat ratsavarustuse poodi üles, sest inimesed võivad ekslikult hakata hoiduma selle kaubamärgi kaskadest. See tähendaks aga saamata jäänud tulu, otsest kahju tootjale. Mina isiklikult ootaks kuni on selgus saabunud ning siis kasutaks seda katkist kaskat stiilis "miks peab kiivrit kandma".

Ning jah, meenutab küll ühe edasimüüja tegevust. Tegelikult isegi vähemalt kahe ;) Küll aga on üht neist avalikult ja vähemavalikult kahtlustatud ka võltskaubamärkide müümises... Aga õnneks ei pea sealne tootja häbiposti ning ei tegele ostjate avaliku mustamisega nagu meil see kipub kombeks olema :P

OT: seoses võltkaubaga, siis tuleks olla ettevaatlik netist tellides, sest tont-teab-mis-päritolu 10x odavam GPA kaska võib osutuda parajaks munakooreks. Sellisel juhul ei saa ilmselgelt tootjat vastutusele võtta. Tõsi küll, Horse & Houndi foorumis kirjeldatud juhtumis oli tegu originaaltootega, mitte võltskaubaga.

OTOT: PR seisukohalt oleks olnud KEP firmast õige tellida sõltumatu osapoole käest ekspertiis ja teha avaldus stiilis "vaatame üle kiivrite disaini ja arvestame juhtunuga, vältimaks tõsisemaid õnnetusi tulevikus." Seda enam, et foorumis kirjeldavad kasutajad juhtumeid, kus nende tuttavatel või neil endil on samad kiivrid koost lagunenud.
Anonüümne ütles …
Aga tänud seda lugu jagmast :) Ma olin ise kaska otsingutel ja kuigi KEP on liiga edev, siis nüüd olen ma selle firma enda jaoks täielikult välistanud.

Tsiteerin ka ühte foorumi postitust:
"As it happens, I would never buy a KEP hat in any event. The price is one deterrent. The greater one is, however, when I was at a show last year there was a shop selling KEP (and other) helmets. As someone was looking at a helmet they knocked a KEP one off the stand. It hit the floor and broke into pieces, with the front panel (the one which protrudes) split from the rest. If that's what happens in a fall of no more than 5 feet from stationary, I didn't fancy finding out what would happen at speed with a fall from my horse!"

Lingitud foorumiteemas lk 6