Lugesin Eurodressagest artiklit Silvi Rizzo ja Valentino kohtumise kohta ning loomulikult jäi mulle, kui varustusefännile silma tema kiiver.
Jap, see on ilmselt kõige läikivam kiiver, mis ma oma elus näinud olen. Ratsutamise maailmas siis. Sest aususe huvides tuleb tunnistada, et Martil on täpselt sama läikiv rulluuisu kiiver, mida ma aegaajalt kasutan, kui laps minu omaga on kuhugi jalga lasknud. Aga ma pole kindel, kas ma hobuse seljas nii läikivat asjandust julgeksin kanda - trennis võib-olla, aga võistlustel ilmselt kindlasti mitte.
Ja siis mul tuli juba hasart, et milliseid räme-blinge kiivreid veel leidub. Ja nagu välja tuleb, siis neid ei olegi nii tohutult palju.
Kui KEP Italia juurde tagasi tulla, siis juba natuke aega agasi jäi mulle silma see pitsiga variant - sädelust ja pimestamist siin palju ei ole, aga väga uhke näeb sellegi poolest välja. Sellisega ma võiks kodus ringi sõita küll ja tähtis olla ning võistluste jaoks on tegelikult ka olemas must variant.
Owenil ma ei leidnudki miskit väga blingi - kuigi tuleb tunnistada, et nende nahakattega kiivrid näevad väga ülbed välja. Ja olgem ausad, kellele ei meeldiks välja näha sadulas nagu Charlotte Dujardain - isegi kui see on esialgu ainult kiiver
See Uvexi mudel sai koolisõiduringkondades kiiresti väga kuulsaks, kui Isabell Werth selle aastal 2011 võistlemiseks pähe pani. Ilmselt oli see üks esimestest nö statement-kiivritest, mis niipalju tähelepanu kogus. Foorumites jagunesid inimesed kahte leeri - ühed leidsid, et väga lahe kiiver ning teised pidasid seda koolisõidu klassikalise kunsti mõnitamiseks ning olid kindlalt seisukohal, et niimoodi ei peaks üks ratsutaja küll ennast esile tõstma.
Eestlaste mällu on Casco ennast ilmselt jätnud kui kiivrikuu modell. Toonastel reklaamidel ilutseb küll Spiriti swarovskitega mudel, aga minu arvates on see, Peacock versioon palju rohkem tähelepanu tõmbav. Muide, mis meil üldse sai sellest kiivrikandmise kuust? Minu arust oli see üsna hea mõte ja vajaks kindlasti traditsiooniks saamist!
Või kui see tundub liiga lihtne lahendus, siis võib alati teistelt aladelt inspiratsiooni ammutada. Huvitav kas sellist kiivrit üldse võiks veel TURVAkiivriks nimetada - või põhjustaks see lahendus hulganisti uusi turvariske?
Kommentaarid
http://www.edgemere.co.uk/charles-owen-sparkly-yr8-riding-hat
-Elis
Isabell Werth ei ilmunud ju ka avalikkuse ette ainult seetõttu, et oleks korraga hakanud oma pea pärast muretsema. Kiivri kandmise taga oli siiski kopsakas leping Uvexiga :))
Mulle meeldib, et mingi aeg tagasi tegid võimsa comeback'i klassikalised mustad, sametkattega, kaskad. Ja teine mõttekoht veel- koolisõitjad on oma kaskadega kohutavalt edevad, miks takistussõitjad sellega pole kaasa läinud?
Ja lõpetuseks- kõige kallim Eestis müüdav kiiver, mida ma näinud olen http://www.helketmar.ee/et/a/samshield-kiiver-medley-must-swarovski
Samuti on selgemast selgem, et Dujardan ei ratsuta Oweniga mitte selle ilu pärast, vaid sponsorluste nimel. Samuti tõi Werth sellesama kiivriga Uvexi väga nähatavale kiivriturul. Mina enne ei teadnudki, et nad ka ratsakiivreid teevad.
Takistussõitjatel on omad kiiksud - ma vist kusagil olen maininud - aga üks eriliselt koledaim kiiks on see GPA First Lady kiivri nokk. Nüüd on Owen ka mingi sarnasega lagedale tulnud. Jällegi, minu subjektiivne arvamus, aga ma võin sellest kiivrist aru saada suvel õues sõites... aga maneežis on see sama hea kui päikseprilliga sõita ju?
Nagu turvavööde kandmine- seda peab küll aeg-ajalt meelde tuletama inimestele, kas kampaaniate või politsei poolt, aga murrang inimeste käitumises tuleb alles siis, kui jõuab kohale, et see kohustus pole mitte inimese kiusamiseks, vaid tema hüvanguks. Mul on seetõttu kahetised tunded nende uudiste suhtes, mis kajastavad X isiku õnnetust ja juureskäivat moraali Vaadake-Kui-Hea-Et-Ta-Kaskat-Kandis. Ühelt poolt on halb, et keegi kasutab teise inimese õnnetust ära, samas peab kuidagi ju ratsutamisega seonduvaid riske kuidagi teadvustama.
Selles osas on kaskakuu hea algatus, aga üksi jääb temast väheseks :) ma näeks hea meelega seda, et treenerid aduks oma rolli eeskujudena. Päeva lõppedes on kaska kandmise näol harjumusega ning seetõttu ongi oluline, et inimesel tekiks harjumus kaskat kanda.
Ma olen teisele asjale veel mõelnud- miks keegi Viini ratsakoolilt ei nõua kaska kandmist? Või miks lubab FEI lääne(western)ratsutajatel ilma kaskata võistelda, kuigi nende kavad sisaldavad suuri kiiruseid ja keerulisi elemente?
See FEI alane debatt kaskade teemal... noh, eks ta ju õige on. Samas me räägime ikkagi organisatsioonist, kus ühel alal veretilk hobuse küljes toob kaasa elimineerimise ning teisel alal see veel nii ei ole. Et kui eesmärk on üldine hobuste heaolu - siis kuidas see võrdne on? Sama siis ilmselgelt käib ka ratsanike kohta - takistusõidus ei tohi hobuse seljas olles kaska kinnitustki lahti teha, aga westernratsutaja võib sliding stoppi kaabuga lasta rahulikult küll. Ja no kui me siin võtame veel juurde voltižeerimise, kus üldse sussidega hobuse ümber joostakse :D
Aga muidu, ma olen ise küll see alati-kiiver-peas tüüp, ent mulle natuke meeldis ühe vana saksa koolisõidukohtuniku ütlus, et see kui sa kiivrit kannad GP tasemel näitab, et su hobuse ja sinu koostöö ei ole nii harmooniline, et sa teda usaldaksid (väga mälust võetud tsitaat, aga umbes nii see mõte oli). Mõnes mõttes muidugi iganenud ning võib-olla mitte kõige parem eeskuju - aga teatud tõetera ta eneses ju kannab...
OT, ma nägin, et sa käisid Kurtnas võistlemas ja edukalt- palju õnne V koha puhul! :) Kuidas Eesti koolisõitjate seas on kaskasse suhtumine muutunud?
Ja muidugi on see usalduse sidumine väga libe tee - samas seda ütles vanema generatsiooni kohtunik ja seoses sellega ma saan ka tema seisukohast aru. Vanasti oli koolisõit rahulik ja väärikas ala, ilmselgelt mitte kuidagi võrreldav praeguste suurvõistluste õhustikuga, kus staadionitäis rahvast sõitjatele häälekalt kaasa elab :)