Me viisime eile hobused Jamesi laagri ajaks Kilki ja siis õhtul, platsil ringi tuterdades meenus mulle üsna uduselt esimene kord, kui ma seal märaga sõitsin. Kuna ma tean, et ma tookord ta blogis ka ära mainisin, siis otsisin üles:
8.8.11
11.11.11
8.8.11
Lisaks sain reedel sõita ühega Aire hobustest, mis oli väga lahe kogemus. Sellesmõttes, et kuigi hobune on pärast pikka pausi paar kuud töös olnud ja mingit rämedat asja sealt nõuda ei oleks mõistlik, siis vahelduse mõttes oli väga lahe. Pisut on tal samad probleemid kui minu hobuselgi - tempot on vaja. Teisalt on tal ratsmesurvega hoopis vastupidine suhe - ehk kui on vaja sellest vabaneda, siis mitte ei tõmba üle ratsme, vaid poeb taha. Mis minu jaoks on täiesti uus ja pisut õudne kogemus, sest kui sul hobune jookseb galoppi, pea põlvedes, siis on ikka väga õudne seal seljas olla. Ilmselt seni, kuni Airel on hobuste ülekoormus, ma natuke sõidan selle märakesega ka edasi.
Nii lahe! Kõik need masendavad kommentaarid sellest kevadest, kuidas hobune jookseb esiotsal - ei ole ju üldse hirmus tegelt. See kui sügavalt eest ta välja sõidetud on, on ikkagi üsna omamoodi väikest sorti ime. Ja me tegime seda täiesti ise, Martiga kahe peale. Isegi James ütles mära kohta algul, et väga tore algaja hobune aga võistlustele sellega asja ei ole. Ja mära on olnud nii tubli ja tõestand kõigile, et on küll asja ja isegi edukalt asja. Nii tore on teada, et maailmas on üks hobune, kelle sa oled suutnud paremaks teha.
Natuke olen ma sel nädalal mära ka liigutanud. Temaga on ikka nii lõbus! Kohe naljakas on kui hobust traavis hoida ei suuda, galopile tõsta pole võimalik ja tagatipuks jääb keset maneeži kangestunult seisma. Väga lõbus tõesti.
Niiet tehnilisel, iga kord, kui ma suudan skeemis asju sõita seal kus neid peab sõitma, on ka kõik endiselt väga hästi.
See teine, punane poiss, sellega me veel vaatame :D
Kommentaarid