Koduseid võistlusi ka ehk Liivimaa Ratsaklubi Suvine Karikasari 2014 Finaal

Peale sedavõrd suurt võistlust on omamoodi kummaline osaleda vaatajana väiksel, kohalikul võistlusel. Mitte kuidagi kehvem - vastupidi! Klasside vaheajal saab ilusa ilma korral mururulli mängida, tuttavatega salatitaldriku juures juttu puhuda, herilasi oma vahvli pealt minema kupatada ja sõpradele kaasa elada.

Kuna samal päeval oli ka Ülenurme sügisnäitus, siis me alustasime hommikut hoopis sealt. Ilusad Vissid ja jänkud ja lambad ja vasikad vajasid ju ülevaatamist! Võib olla on see mul mingi selleaastane teema, aga ma sealt laadalt ka ei leidnud midagi ostmiseks. Ehk ongi hea. Tõele au andes, tuleb tunnistada, et kaks kalja ma ostsin küll. Aga kes suudakski sellisele sildile vastu panna?

Üks väegade hea kali

Takistused olid seekord tõsiselt majamõõtu

Tänu vissidele jäime me muidugi hiljaks võistlusele. Jõudsime kohale just enne 115 algust. Vähemalt oli veel alles salatit, seega kõige hullemini ei läinudki. Mille üle mul oli hea meel, on see, et hakkab kooruma välja päris palju sõitjaid, kelle jaoks 115 on täitsa tehtav kõrgus ja nende sõite on hea kõrvalt vaadata. Muidugi on alati neid, kellel kas seekordne ei õnnestunud, või kelle puhul sa lihtsalt tead, et nii ratsutaja kui hobune võiks pisut rohkem kindlust koguda 10 cm allpool. See on natuke nagu naisteriietega - mitte number ei ole oluline, vaid see, kuidas asi välja näeb!

Eriti hea meel on muidugi I üle. Pärast viimaste kordade lahkhelisid hobusega on nad jälle ühise keele leidnud ning said seekord kõige suuremas sõidus ainukese puhta sõiduga esimese koha!

Aa, ja erilist äramärkimist väärib kogu selle Normandia seikluse taustal see, et Sille kohvik Saksa talli võistlustel on nüüd tõestatult maailma parim! Isegi parem kui prantslastel. Ja kui keegi mind ei usu, siis sellel nädalavahetusel on EMV Rakendispordis, Saksa Ratsakoolis - minge vaadake ja maitske ise üle!

Peale pingutust tuleb lihased lõdvaks raputada

Rohkem pilte 115 ja 125 klassidest leiab siit!