Hoolimata spordijumalate vastuseisust ei kavatsenud ma lasta oma suurel meistrikatedebüüdil järjekordselt edasi lükkuda. Seega laenasime auto, mis oli võimeline treilerit vedama ja plaanimine võis jätkuda.
Eelneval nädalavaheusel käis kohal ka James, kes vaatas meie senise töö ning KÜRi kava üle ning kiitis kõik heaks. Kui ma juba eelnevalt olin leidnud sellise mugava koha sadulas, et seal traaviosa rahumeeles ära istuda, siis Jamesi arust oli hea idee hobune veelgi rohkem jooksma saada, niiet viimaseks trenniks oli mul tükk tegu, et sadulas püsida.
Loomulikult tuli peale jaanipäev, Kings of Leoni kontsert Riias ning kõiksugu muud põnevust, aga suutsin säilitada siiski trennigraafiku ja reedeks olin ma nii valmis, kui valmis ma vähegi olla sain hetkel. Pesin hobuse ära, pakkisime heinad, saepurud ja muu kola autosse (meil oli seekord kasutuses väikebuss, seega pakkimiseks ruumi oli kuhjaga) ning asusime Ruila poole teele.
Laupäeval oli harrastajate klass õige vara, seega tuli enne jõuda veel hobusel söök ette anda ja patsid teha ja hobust natuk jalutada. Natuke paanikat põhjustas see, et hobune polnud suurt midagi joonud - boksinaabril oli melassi, seega mõne lonksu saime sissesurutud enne sõitu. Otsustasin vaadata, et kuidas tal enesetunne on, et kas kannatab sõita. Õnneks kannatas. Soojenduse püüdisin hoida võimalikult tõhusa, ent lühikese, et mitte hobust enne skeemi täiesti ära väsitada. Skeem ise oli ilmselt üks parimaid, mis ma sõitnud olen - mõned väikesed viperused siin-seal, ent väga hästi liikus hobune edasi.
Pühapäeval oli siis legendaarne swimsage, ehk paduvihmas ja basseinis KÜR. Minu esimene ja mulle nii kohutavalt meeldis seda sõita. Ma küll pidin kogu oma jõuvaru mängu panema, et see läbi teha nii, et kohtunikud aru saaks, mis ma mõtlesin. Noh, sest tavalises skeemis on kirjutatud see koht, kus tuleb sammude pikendamine, aga küris sa pead seda näitama ja kui ei õnnestu, siis vist seda ei märgita hinnetelehele? Ja ma tõesti ei tahtnud ühestki hindest oma tegemata jätmise pärast ilma jääda. Kui lisada juurde see, et mära tõestitõesti vihkab mudas jooksmist, siis tööd oli mul seal seljas omajagu. Aga mära oli hämmastavalt tubli ja sõitis välja oma selle hooaja tippmargi ja mul tõesti pole olnud nii head tunnet peale viimast tervitust.
Kohtadele ma küll ei platseerunud, aga mõned ilusad pildid skoorisin ma küll. Kõigi fotode autor on Külli Tedre.
Ja noh, et elu huvitavam oleks, siis video kürist ka. Kuna mu abikaasa jagab väga huvitavaid kommentaare video originaalhelis, siis panin muusika uuesti peale.
Eelneval nädalavaheusel käis kohal ka James, kes vaatas meie senise töö ning KÜRi kava üle ning kiitis kõik heaks. Kui ma juba eelnevalt olin leidnud sellise mugava koha sadulas, et seal traaviosa rahumeeles ära istuda, siis Jamesi arust oli hea idee hobune veelgi rohkem jooksma saada, niiet viimaseks trenniks oli mul tükk tegu, et sadulas püsida.
Loomulikult tuli peale jaanipäev, Kings of Leoni kontsert Riias ning kõiksugu muud põnevust, aga suutsin säilitada siiski trennigraafiku ja reedeks olin ma nii valmis, kui valmis ma vähegi olla sain hetkel. Pesin hobuse ära, pakkisime heinad, saepurud ja muu kola autosse (meil oli seekord kasutuses väikebuss, seega pakkimiseks ruumi oli kuhjaga) ning asusime Ruila poole teele.
Laupäeval oli harrastajate klass õige vara, seega tuli enne jõuda veel hobusel söök ette anda ja patsid teha ja hobust natuk jalutada. Natuke paanikat põhjustas see, et hobune polnud suurt midagi joonud - boksinaabril oli melassi, seega mõne lonksu saime sissesurutud enne sõitu. Otsustasin vaadata, et kuidas tal enesetunne on, et kas kannatab sõita. Õnneks kannatas. Soojenduse püüdisin hoida võimalikult tõhusa, ent lühikese, et mitte hobust enne skeemi täiesti ära väsitada. Skeem ise oli ilmselt üks parimaid, mis ma sõitnud olen - mõned väikesed viperused siin-seal, ent väga hästi liikus hobune edasi.
Pühapäeval oli siis legendaarne swimsage, ehk paduvihmas ja basseinis KÜR. Minu esimene ja mulle nii kohutavalt meeldis seda sõita. Ma küll pidin kogu oma jõuvaru mängu panema, et see läbi teha nii, et kohtunikud aru saaks, mis ma mõtlesin. Noh, sest tavalises skeemis on kirjutatud see koht, kus tuleb sammude pikendamine, aga küris sa pead seda näitama ja kui ei õnnestu, siis vist seda ei märgita hinnetelehele? Ja ma tõesti ei tahtnud ühestki hindest oma tegemata jätmise pärast ilma jääda. Kui lisada juurde see, et mära tõestitõesti vihkab mudas jooksmist, siis tööd oli mul seal seljas omajagu. Aga mära oli hämmastavalt tubli ja sõitis välja oma selle hooaja tippmargi ja mul tõesti pole olnud nii head tunnet peale viimast tervitust.
Kohtadele ma küll ei platseerunud, aga mõned ilusad pildid skoorisin ma küll. Kõigi fotode autor on Külli Tedre.
Ja noh, et elu huvitavam oleks, siis video kürist ka. Kuna mu abikaasa jagab väga huvitavaid kommentaare video originaalhelis, siis panin muusika uuesti peale.
Kommentaarid