Eelmine nädal juhtus üks väga tore asi. Olime arvestanud, et Charlotte jääb vanasse talli umbes suve alguseni ning kahe talli vahel jooksmine hakkab olema meie igapäev. Aga uues tallis liigutati üks tunnikas väiksesse talli ning Charlottel lubati sisse kolida.
Treileri peale minekust ma ei hakka rääkimagi, sellega tuleb teha tööd ja korralikult. Aga sisseelamine on läinud üsna kiirelt. Põhimõtteliselt nii kui ta tallis Callistost nägi, nii hakkas kohe üksteise hõikamine pihta. Kestab siiamaani... Koplis käivad ka koos, nii palju kui ma näind olen, siis passivad ninapidi seal heinahunnikus ja kolmanda sõbra on ära unustanud.
Ratsutamine on ka lihtsam olnud - hobune jookseb suurema energiaga, töötab kaasa ja aegaajalt ikka hõikab Callistose järele. Ükspäev oli hobune lausa nii hea, et ma pidin suurest rõõmust peaaegu nutma hakkama. Õnneks M natuke naeris mu pihta, niiet ma päris ei hakanud. Aga hea meel on küll, et me sellise hobuse PÄRIS endale saime.
Muidu käis suuremat sorti võistlusteks valmistumine - no oli jah tegu treeningvõistlusega, aga viimane start oli mul ju septembris ja Callistos sõitis viimati aasta tagasi koolisõitu ja Charlotte on treeningus olnud kolm nädalat. Charlottega skeemi harjutada ei saanud kuna harjutamisõhtul oli maneežis 9 hobust - ja isegi kui on tegu täismõõtmetes maneežiga, siis skeemi sinna sõitma ei mahu. Üritasin siis sõita üleminekuid ja mõningaid kohti, mis minu arvates ilmselt ei oleks välja tulnud. Selleks hetkeks, kui Callistose kord oli, olin mina närvis ja kell jube palju. Sain Marti abiga ta siiski mõelmat pidi enamvähem viisakalt jooksma ning lõpetasimegi ära.
Reedel õnneks oli sõbrapäev ja maneež tühi. Tegin Callistosele ühe sõbraliku skeemiharjutamise trenni - vaatasin kõigi pöörete ja voltide puutepunktid enne välja ning kokkuvõttes võis täpsusega isegi rahule jääda.
Treeningvõistluse sõitudega võis ka seekord leppida. Charlotte startis esimesena ja kui välja arvata see, et ta galopis ei jõudnud ja sammus kiirustas, siis tegi ta ikkagi üsnagi viisaka etteaste. Tulemus 64,8%. Üleminekutes võiks olla kõvasti täpsem, ilmselt ei kaotaks siis ka nii palju punkte.
Callistos oli teine ning sõitis päris hea sõidu kuni ühe galopivoldini, kus ta otsustas omavoliliselt kiirust juurde lisada ning päris korralike hüpetega alt minema tõmbas. Õnneks suutsin ma olukorra pisut päästa, suunates ta rajale ning saades kontrolli tagasi ning vigasid ei tulnud - kuidagi suur, lopergune ja kiire volt lihtsalt. Harjutuse eest muidugi 4. Tulemus 62,6% - millega vist võib tegelikutl ka rahule jääda.
J vaatas videosid ja ütles mõlema kohta, et ta on mind paremini sõitmas näinud, ma pidavat liiga passiivne olema. Aga minu puhul vist pole imestada, et ma unustan kogu sõiduoskuse peale pööret A-s ja lihtsalt kulgen raja läbi.
Treileri peale minekust ma ei hakka rääkimagi, sellega tuleb teha tööd ja korralikult. Aga sisseelamine on läinud üsna kiirelt. Põhimõtteliselt nii kui ta tallis Callistost nägi, nii hakkas kohe üksteise hõikamine pihta. Kestab siiamaani... Koplis käivad ka koos, nii palju kui ma näind olen, siis passivad ninapidi seal heinahunnikus ja kolmanda sõbra on ära unustanud.
Ratsutamine on ka lihtsam olnud - hobune jookseb suurema energiaga, töötab kaasa ja aegaajalt ikka hõikab Callistose järele. Ükspäev oli hobune lausa nii hea, et ma pidin suurest rõõmust peaaegu nutma hakkama. Õnneks M natuke naeris mu pihta, niiet ma päris ei hakanud. Aga hea meel on küll, et me sellise hobuse PÄRIS endale saime.
Muidu käis suuremat sorti võistlusteks valmistumine - no oli jah tegu treeningvõistlusega, aga viimane start oli mul ju septembris ja Callistos sõitis viimati aasta tagasi koolisõitu ja Charlotte on treeningus olnud kolm nädalat. Charlottega skeemi harjutada ei saanud kuna harjutamisõhtul oli maneežis 9 hobust - ja isegi kui on tegu täismõõtmetes maneežiga, siis skeemi sinna sõitma ei mahu. Üritasin siis sõita üleminekuid ja mõningaid kohti, mis minu arvates ilmselt ei oleks välja tulnud. Selleks hetkeks, kui Callistose kord oli, olin mina närvis ja kell jube palju. Sain Marti abiga ta siiski mõelmat pidi enamvähem viisakalt jooksma ning lõpetasimegi ära.
Reedel õnneks oli sõbrapäev ja maneež tühi. Tegin Callistosele ühe sõbraliku skeemiharjutamise trenni - vaatasin kõigi pöörete ja voltide puutepunktid enne välja ning kokkuvõttes võis täpsusega isegi rahule jääda.
Treeningvõistluse sõitudega võis ka seekord leppida. Charlotte startis esimesena ja kui välja arvata see, et ta galopis ei jõudnud ja sammus kiirustas, siis tegi ta ikkagi üsnagi viisaka etteaste. Tulemus 64,8%. Üleminekutes võiks olla kõvasti täpsem, ilmselt ei kaotaks siis ka nii palju punkte.
Callistos oli teine ning sõitis päris hea sõidu kuni ühe galopivoldini, kus ta otsustas omavoliliselt kiirust juurde lisada ning päris korralike hüpetega alt minema tõmbas. Õnneks suutsin ma olukorra pisut päästa, suunates ta rajale ning saades kontrolli tagasi ning vigasid ei tulnud - kuidagi suur, lopergune ja kiire volt lihtsalt. Harjutuse eest muidugi 4. Tulemus 62,6% - millega vist võib tegelikutl ka rahule jääda.
J vaatas videosid ja ütles mõlema kohta, et ta on mind paremini sõitmas näinud, ma pidavat liiga passiivne olema. Aga minu puhul vist pole imestada, et ma unustan kogu sõiduoskuse peale pööret A-s ja lihtsalt kulgen raja läbi.
Kommentaarid