Tujutuse raviks olema kasutanud pikki puhkepause, kerget tööd, vaheldust trennides ja see tõesti toimib! Hobune viitsib edasi liikuda, kaasa töötada, ja ei vaata mind boksi jõudes pahase näoga. Puhkepäevad on muidugi erinevate perekondlike ja autodraamade tõttu vahepeal isegi liiga pikaks veninud. Lahe on see, kuidas ma suudan hobuse galoppi lahku ja kokku sõita nüüd juba suhteliselt kerge vaevaga, kerge jlamärguandega keerab tagumiku ka ilusti rajalt sisse. Hüppamiseks lausa suurepärase kontrollitavusega hetkel!
Traavist ma siinkohal ei räägi väga, teglikult ei ole väga hull, lihtsalt galopiga võrreldes on ikka üsna niru tunne.
Ükspäev liigutasin mära ka, see oli lausa maailma suurepäraseim kogemus hobusega sõitmisel. Peale kerget traavisoojendust, tegin kiirelt kohe mõned galopitiirud ja päästsin ennast sellega seoses lõputust edasiajamisest, sest peale galoppi ta liigub normaalselt. Ja kuna kõik tundus hea, siis proovisin natuke keskmist traavi ka diagonaalidel - ja kammmmmooon, niisugust edasiminekut pole ma küll ühegi hobusega tundnud... Muidugi seepeale ma läksin julgeks kätte ja proovisin galopis ka ja no see oli sama suurepärane tulemus.
Aga hea uudis on see, et homme tuleb James ja siis on võistlused ja terve nädalavahetus trenne ja ma ei pea hobust treileriga mitte kuhugi vedama!