See on nii huvitav hobustega, kuidas mõnel päeval on kõik asjad nii koos ja klapivad ja hästi ja teisel päeval oleksid sa istunud nagu hoopis teise hobuse selga ja kõik, mise eile oli korras on täna valesti.
Eile nimelt oli selline päev - hobune ei suutnud üle kahe sammu ilma suulisele rippuma jäädes liikuda - minul oli üldiselt juba enne paha tuju ja lõpuks oli lihtsalt piinlik, kuidas ma ikka üldse ei suuda sõita A klassi skeemigi. Tähtis avastus selle juures oli see, et stekk peab lihtsalt käes olema, muidu ma seda hobust täisistakus traavis liikuma lihtsalt ei saa ja tegelikult ei peakski paha tujuga sõitma tõsiselt. Teinekord lähen lihtsalt maastikule kõndima.