See suvel kirjutamine paistab olevat üks keeruline tegevus. Kõigepealt väike pilt Liivakult.

lõpetame just auringi

 Muidu oleme trenni teinud ja valmistunud eelmise nädala koduvõistluseks. Selle kuumaga ei ole just kõige lahedam sõita, aga samas on ju suvi. Viimane Ivo trenn toimus kell 4 päeval ja oli väga väga palav ilm. Vahepeal oli kerge suremise tunne küll, aga hobune oli võrdlemisi hea, nii et polnud põhjust palju hüpatagi. Oleme ka Niitvälja võistluseks skeemi harjutanud (meie esimene nii kauge välisvõistlus!) ja eile saime seda teha täiesti tutikal koolisõiduplatsil.

Esimene

 Kodus võistlesime siis 60-70 ja tegime oma esimese puhta sõidu. Aeg ilmselt oleks tulnud maailma aeglaseim, aga see õnneks ei läinud arvesse. Soojendus oli murväljakul ja krihve mitte panna ei olnud vist maailma parim otsus. Lattaed ei tahtnud kuidagi klappida ja ma korduvalt kartsin, et me sinna täie lauluga sisse põrutame. Okseril seevastu probleeme ei olnud. Parkuur ise läks ka kenasti. Kuna meil jalavahetused on endiselt tundlik teema, siis tagasivõtmine ja uus tõste võik käia kiiremini, tempo võiks olla parem ja bla bla. Aga ma sõitsin läbi ja see oli puhas ja me saime roseti ja puha ja see on ju miski mille üle hetkel rõõmustada. Kõike muud hakkan järkjärgult parandama!

omavärvitud takistust hüppamas