Sellest tihedast kirjutamisest ikka vist väga välja ei tule...
Aga noh, vahepealsesse aega on jäänud Jamesi kolm suurepärast trenni. James on pea iga kord ise ka korra seljas käinud ja kuigi meil on veel väga pikk tee käia, oli ta meie senise arenguga rahul. Hobune on haknud töötama ja kuulama ratsanikku ka.
Hüpata pole me väga saanud, kuna Ivo oli vahepeal paar nädalat Soomes ja mina ühe nädala trennivõimetu. Aga eile oli küll hüppetrenn ja tegime väikeste takistuste trenni järjekordselt. Sest no tegelt ka, kui ma ei suuda peale sõita 60 cm takistusele, siis ilmselt pole mõtet seda ka kõrgemale tõsta. Süsteemi vahele pidi tegema 3 sammu, aga hobusel oli hea tuju ja arvas, et 2 on hea küll sinna. Täitsa hull, hea, et penerollina ei teinud seda. Eks ma siis üritasin teda tagasi võtta, aga ei olnud ikka kõige parem. Pikema raja jaoks, kui ma üksinda hüppama jäin, tõstis Ivo vahe pisut laiemaks, ja siis sai tuldud küll. Vahel on mul natuke kahju, et meie alustalad ikka veel nii nõrgad on, et ma tavatrennides hüppamiseks vajalikke harjutusi teha ei saa... Kokkuvõtmised, parem galopp ja juurde liikumised on paigas varsti ehk, aga kiirem jalavahetus (kasvõi läbi traavi), sirge ja ühtlane liikumine takistusele, väiksemad korraliku galoppi säilitavad pöörded on veel pikk tee minna meie jaoks. Ma tegelikult julgeksin arvata, et isegi pigem minu jaoks, sest hobune on tegelikult osav, lihtsalt mina oma ebakindlusega ajan ta segadusse ja siis ei tahagi asjad väga välja tulla.
Ükspäev lasin ennast filmida ka, meil on koolisõidukas tulemas ja harjutasin skeemi. Tegelikult oli pärast väga hästi näha, mis kohad mul endal hästi välja ei tulnud, siis sattus hobune ka segadusse ja läks kramplikuks kätte. Kui ma suudan ise rahulik olla, märguanded rahulikult ja kindlalt edasi anda, siis saab ka hobune aru. Sest enamus skeemist nägi sellel salvestisel meie kohta ikka väga viisakas välja:)
Aga noh, vahepealsesse aega on jäänud Jamesi kolm suurepärast trenni. James on pea iga kord ise ka korra seljas käinud ja kuigi meil on veel väga pikk tee käia, oli ta meie senise arenguga rahul. Hobune on haknud töötama ja kuulama ratsanikku ka.
Hüpata pole me väga saanud, kuna Ivo oli vahepeal paar nädalat Soomes ja mina ühe nädala trennivõimetu. Aga eile oli küll hüppetrenn ja tegime väikeste takistuste trenni järjekordselt. Sest no tegelt ka, kui ma ei suuda peale sõita 60 cm takistusele, siis ilmselt pole mõtet seda ka kõrgemale tõsta. Süsteemi vahele pidi tegema 3 sammu, aga hobusel oli hea tuju ja arvas, et 2 on hea küll sinna. Täitsa hull, hea, et penerollina ei teinud seda. Eks ma siis üritasin teda tagasi võtta, aga ei olnud ikka kõige parem. Pikema raja jaoks, kui ma üksinda hüppama jäin, tõstis Ivo vahe pisut laiemaks, ja siis sai tuldud küll. Vahel on mul natuke kahju, et meie alustalad ikka veel nii nõrgad on, et ma tavatrennides hüppamiseks vajalikke harjutusi teha ei saa... Kokkuvõtmised, parem galopp ja juurde liikumised on paigas varsti ehk, aga kiirem jalavahetus (kasvõi läbi traavi), sirge ja ühtlane liikumine takistusele, väiksemad korraliku galoppi säilitavad pöörded on veel pikk tee minna meie jaoks. Ma tegelikult julgeksin arvata, et isegi pigem minu jaoks, sest hobune on tegelikult osav, lihtsalt mina oma ebakindlusega ajan ta segadusse ja siis ei tahagi asjad väga välja tulla.
Ükspäev lasin ennast filmida ka, meil on koolisõidukas tulemas ja harjutasin skeemi. Tegelikult oli pärast väga hästi näha, mis kohad mul endal hästi välja ei tulnud, siis sattus hobune ka segadusse ja läks kramplikuks kätte. Kui ma suudan ise rahulik olla, märguanded rahulikult ja kindlalt edasi anda, siis saab ka hobune aru. Sest enamus skeemist nägi sellel salvestisel meie kohta ikka väga viisakas välja:)
Kommentaarid