Well, kuna ma ju lubasin kõik ausalt ära rääkida, siis ma alustan kohe sellest, et esmaspäeval ma talli ei läinudki. Mul on muidugi jube hea vabandus ka - lapsel oli vaja kooli sõbrapäevakaart teha ja ma pidin talle pappe ja karvaseid traate viima peale tööd. Aga noh, eks see on see lapsevanema rõem.
Eile oli ka selline laiskus peal ja peale juuksuriskäiku kell ka juba palju... aga võtsin ennast kokku ja läksin ikkagi talli. Noh, mis ma oskan siis öelda - hobune oli hea. Eks meil on omad mured, aga praegu ma vist väga ei sega teda oma tõmblemisega, kuna me nii vaikselt teeme. Boksis muidugi oli oma nänni vaja nuruda rämedalt.
Aga muidu on nii, et märtsis ma hakkan übertubliks ja lähen Ivo trenni. Jaa, endal on ka hirmus.

Ja veel panen kirja selle, et hetkel võtsime hobuselt silo maha ja vaatame kas see aitab ta nahahäda vastu. Võiks ju. Kui see ei aita, siis keeran müslikraani ka kinni :)