Jälle kliinikus

Sujuvalt on möödunud kaks kuud meie viimasest korras ja see tähendas ju uusi pilte ja ehk ka lõplikku otsust. Hea uudis on see, et pildid olid korras. Jalg on nagu tervel hobusel.
Mitte nii hea uudis (aga samas, üeleelatav) on see, et mitte olukorda koormuse tõstmisega kuidagi halvemaks muuta, tuleb sama režiimi veel kaks kuud hoida. Ehk me ei saa ikka veel ratsutama. Aga mais (appi, kui kaugel see praegu tundub) võib hakata trenni tegema - ja siis juba enne kliinikukülastuseta. Poole aasta pärast võiks teha uued pildid (ei ma saan aru küll, meid on nii tore pildistada), lihtsalt et kindel olla, et treeningus olemine midagi hullemaks ei tee.

No oleks nagu põhjust rõõmustada - aga olgem ausad, maiks on mu hobune rivist väljas olnud juba pool aastat. Ja seda on väga palju aega. Nii hiline alustamine ilmselt tähendab ka aastaks 2009 ka igasuguste võistlusplaanide unustamist (mitte, et mulle hullult meeldiks võistelda, ma tavaliselt kukun või kukun läbi). Oleks tore, kui ma jõuaks suve jooksul vähemalt niigi kaugele, et täita selline tobe romantiline unistus nagu mererannas galopeerimine.

Mis sa teed ära, see on loomapidamine. Igaljuhul, kuna mingit trennilooma veel temast ei saa, siis ma ostan vihmateki asemel endale trennipüksid. Ma olen need ära teeninud.

Kommentaarid

Pätsu ütles …
Hih, no ma arvan, et sa siiski saad oma unistuse täita, nii hull see nüüd ka ei saa olla, suvi ju teeb kõigil tujud rõõmsamaks, ning rand on väga hea koht kokkuvõttes:D
Ja ratsapüksid oled kindlasti ära teeninud:)
Liidia ütles …
noh, kui sel aastal ei saa, siis järgmisel kindlasti :)
Heli ütles …
Aga terviseuudised on ikka tõesti väga head!
See paar kuud veel on ju tegelikult köki-möki edasiste päevadega võrreldes. Ma mõtlen, et - pärast on võimalik kasvõi iga päev trenni teha kui sul endal ja hobul tahtmist:)

Kuidagi väga hea meel oli seda postitust lugeda!:) Tubli koostöö ju.