Jalutamine on masendav

See, et jalutamise ajal sajab alla küll lund, lörtsi ja vihma ei ole hull. See, et praegu on miinuskraade nii, et tapab, on üleelatav. See, et ma loen kadedusega trennitegijate blogisid ja hobuse selga igatsen (paha mina, ma tean), on lahendatav.
Aga see, et hobune on ülepäeviti täiesti hull, on küll tappev. Noh, olgem ausad, kui ma istuk 23 tundi ühes kohas ja korraks lastaks välja, ma oleks ilmselt hullem. Niiet mõistusega võttes suudan ma aru saada ja mitte pahane olla. Teisalt aga, kui ma parasjagu olen mängiva hobuse esikapjadega pihta saanud, siis ma olen valmis 1182-st vorstivabrikute numbreid küsima :)

Noh, tegelikult oleme me ju suurema osa ajast juba üle elanud ja varsti saab võibolla mingi vastuse ka asjadele ja siis ehk läheb paremaks. No saaks selle looma koplissegi, oleks juba suur samm edasi, ma usun. Niiet me kõnnime veel natuke...

Kommentaarid

Ingrid ütles …
Oijah, ole ettevaatlik. Meil pidi üks hobu jalaopi tõttu mitu nädalat boksis istuma ja siis kui esimest korda maneeži teda võtsime, siis sain jalaga niimoodi kõhtu, et hing kinni. Midagi hullemat küll ei juhtunud, istusin veits seal maas ja asi korras, aga ohtlik värk. :D