Jahh, ma tena - ma olen kohutavalt laisk blogipidaja. Aga kogu suvi tundus nii vaikne ja rahulik (kuigi sinna aega mahtus palju igasugust jura ja nalja) niiet ei näinud mingit erilist põhjust siia midagi kirjutada. Ja asjad, millest oleks võinud kirjutada olid jällegi siuksed, mida eriti avalikustada ei saa sedapidi. Need kes teavad, need teavad.
Aga uudistest niipalju, et osalesime Noorhobustel see aasta - ja kuigi mu hobune nägi tip-top välja (Vereduse kaitsmed, Kiefferi valjad ja Eskadroni valtrap (mille kohta mõni ütles, et värv oli moest läinud :D)), siis suutis ta juba esimeses osavõistluses totaalset põrsast panna ja tõrkus välja. Õnneks lubas peakohtunik järgmisel päeval vigade parandust väljaspool arvestust teha ja selle parkuuri läbis ta veatult - hea tempo, ilusad julged hüpped.
6. septembril sai samuti võistlemas käidud. See lõppes hobusele 4. kohaga meetrises parkuuris. Oli kiirusparkuur ja tempo pidi hea olema, et ühe mahaajamisega nii kaugele jõuda. 110 oli tegelikult ilusam sõit, aga enne eelviimast takistust läks hobuse ja ratsaniku arvamus lahku ning lõppes kehva hüppega ning kukkumisega. Aga sõit oli tõesti ilus.
Peale seda võistluspäeva ei sõitnud me vanasse talli tagasi, vaid läksime Ihastesse. Nüüd siis pesitsemegi seal.
Laupäeval oli Nina trenn ka - see oli suurepärane. Ta seletab asjad väga lihtsalt ära ja oskab su panna tegema asju, et hobune heaks saada. Kusjuures samuti väga loogilisi lihtsaid asju, mitte raketiteadusel põhinevaid kombinatsioone. Tunni lõpuks oli hobune igatpidi nii mõnus, et lausa hulluks ajas. Just nii ongi vaja sõita :)
Panen siia ühe ilusa seisupildi ka, mis augustis sai tehtud:
Aga uudistest niipalju, et osalesime Noorhobustel see aasta - ja kuigi mu hobune nägi tip-top välja (Vereduse kaitsmed, Kiefferi valjad ja Eskadroni valtrap (mille kohta mõni ütles, et värv oli moest läinud :D)), siis suutis ta juba esimeses osavõistluses totaalset põrsast panna ja tõrkus välja. Õnneks lubas peakohtunik järgmisel päeval vigade parandust väljaspool arvestust teha ja selle parkuuri läbis ta veatult - hea tempo, ilusad julged hüpped.
6. septembril sai samuti võistlemas käidud. See lõppes hobusele 4. kohaga meetrises parkuuris. Oli kiirusparkuur ja tempo pidi hea olema, et ühe mahaajamisega nii kaugele jõuda. 110 oli tegelikult ilusam sõit, aga enne eelviimast takistust läks hobuse ja ratsaniku arvamus lahku ning lõppes kehva hüppega ning kukkumisega. Aga sõit oli tõesti ilus.
Peale seda võistluspäeva ei sõitnud me vanasse talli tagasi, vaid läksime Ihastesse. Nüüd siis pesitsemegi seal.
Laupäeval oli Nina trenn ka - see oli suurepärane. Ta seletab asjad väga lihtsalt ära ja oskab su panna tegema asju, et hobune heaks saada. Kusjuures samuti väga loogilisi lihtsaid asju, mitte raketiteadusel põhinevaid kombinatsioone. Tunni lõpuks oli hobune igatpidi nii mõnus, et lausa hulluks ajas. Just nii ongi vaja sõita :)
Panen siia ühe ilusa seisupildi ka, mis augustis sai tehtud:
Kommentaarid