ehk esimesed võistlused. Loomulikult oli närv sees, aga kui sai juba hobuse selga istutud, siis tuli selline rahu sisse tagasi ja polnudki enam väga hull.
Kuna ilm oli väga soe, siis pikka soojendust tegma ei hakanud. Ehk oleks pidanud looma aktiivsemalt liikuma saama, aga soojendushüpped tulid kenasti välja ja ei tunudnud miskit valesti olevat. Vaatasin õigesse kohta, sõitsin õigesse kohta.
Platsile minned läks kõik meelest - kuidas tervitatakse, mis tegma pidi ja mis värk üldse oli. Õnneks suutsin meelde jätta kust mul oli plaanis stardijoonele läheneda ja seda teed kasutades ma liikuma hakkasingi. Peale esimest hüpet üritasin juurde sõita, mis põhjustas ristlemise. Õnneks läks kõik kuni kuuenda tõkkeni plaanipäraselt, kus oli kuulda kõva kolinat. Piilusin taha - püsti jäi. Seitse ja kaheksa veel ning esimene osa oligi läbi. Tundsin nende kahe tõkke vahel juba tohutut väsimus ning korra käis peast läbi mõte ka katkestada enne teist osa, aga võtsin siiski selle riski. Üheksas tuli ilusti - kümnendani oli suhteliselt pikk sõit, oli aega hobust aktiivseks sõita. Küll aga ei olnud enam säärtes mingisugustki jaksu ja seesugune koperdamine tähendas halba hüpet ja väsimus põhjustas minu eemaldumise sadulast. Enne kui jõudsin maanduda hakkas endal nii naljakas ja juba püsti tulles irvitasin ise täiega. Polnudki paha esimese võistluse kohta...
Nüüd on hopsik kaks päeva koplipuhkusel olnud ning homsest jätkame tõsiste võhmatreeningutega mulle :)
Kuna ilm oli väga soe, siis pikka soojendust tegma ei hakanud. Ehk oleks pidanud looma aktiivsemalt liikuma saama, aga soojendushüpped tulid kenasti välja ja ei tunudnud miskit valesti olevat. Vaatasin õigesse kohta, sõitsin õigesse kohta.
Platsile minned läks kõik meelest - kuidas tervitatakse, mis tegma pidi ja mis värk üldse oli. Õnneks suutsin meelde jätta kust mul oli plaanis stardijoonele läheneda ja seda teed kasutades ma liikuma hakkasingi. Peale esimest hüpet üritasin juurde sõita, mis põhjustas ristlemise. Õnneks läks kõik kuni kuuenda tõkkeni plaanipäraselt, kus oli kuulda kõva kolinat. Piilusin taha - püsti jäi. Seitse ja kaheksa veel ning esimene osa oligi läbi. Tundsin nende kahe tõkke vahel juba tohutut väsimus ning korra käis peast läbi mõte ka katkestada enne teist osa, aga võtsin siiski selle riski. Üheksas tuli ilusti - kümnendani oli suhteliselt pikk sõit, oli aega hobust aktiivseks sõita. Küll aga ei olnud enam säärtes mingisugustki jaksu ja seesugune koperdamine tähendas halba hüpet ja väsimus põhjustas minu eemaldumise sadulast. Enne kui jõudsin maanduda hakkas endal nii naljakas ja juba püsti tulles irvitasin ise täiega. Polnudki paha esimese võistluse kohta...
Nüüd on hopsik kaks päeva koplipuhkusel olnud ning homsest jätkame tõsiste võhmatreeningutega mulle :)
Kommentaarid