Viimasest korralisest trennist on möödunud üle kahe nädala taaskord, sest hobune otsustas mitte liigutada oma jalgu nii, nagu mulle meeldiks. Ühesõnaga ei longanud ja oli väga kahtlane.
Lisaks tuli otsa märtsi algul kokkulepitud hambaarsti aeg, mis sisaldas endas ka ühe salakavala susika väljasikutamist.
Niiet hetkel rallitame me ringi hackamore'ga ja naudime susika puudumist.
Küll aga hakkab juhtuma see, et me kolime ära. Kuna ma teatavasti olen vabanenud töökoormast, siis on ligi 40 km iga päev+üüratu boksiüür pisut liiga palju. Ja kuna juhuts nii, et meil siin lähedal asub üks maneežiga tall, siis me esialgu proovime selle ära. Ma küll ei kujuta ette, mis sellest välja tuleb, sest ma olen pisut sõltuv oma sõitjast ja treenerist, aga ma ei saa end ka päriselt pankrotistada.
Muidugi, kes eriti naerda tahab, siis ma olen selle liigutusega tagasi jälle alguses. Ehk siis oma esimese treeneri juures. Ma veel ei tea kui hea või halb see on või mis värk sellega üldse toimuma hakkab, aga hetkel läheb asi nii. Ilmselt olen ma nii suur tüdruk küll, et aru saada, mis mu hobusele ja mulle endale hea on. Vähemalt ma loodan seda.
Aga muidu ostsin ma ära ammu igatsetud (nali) transpordikaitsmed. Eskadronid, pruunid ja sinise triibuga. Väga kenad ja hobusele sobisid ka. Ta küll proovimisel tegi nägusid, aga harjus kiiresti nendega kõndima ja ei astunudki väga imelikult. Nüüd saab vähemalt treikusõit ohutum olema.
Lisaks tuli otsa märtsi algul kokkulepitud hambaarsti aeg, mis sisaldas endas ka ühe salakavala susika väljasikutamist.
Niiet hetkel rallitame me ringi hackamore'ga ja naudime susika puudumist.
Küll aga hakkab juhtuma see, et me kolime ära. Kuna ma teatavasti olen vabanenud töökoormast, siis on ligi 40 km iga päev+üüratu boksiüür pisut liiga palju. Ja kuna juhuts nii, et meil siin lähedal asub üks maneežiga tall, siis me esialgu proovime selle ära. Ma küll ei kujuta ette, mis sellest välja tuleb, sest ma olen pisut sõltuv oma sõitjast ja treenerist, aga ma ei saa end ka päriselt pankrotistada.
Muidugi, kes eriti naerda tahab, siis ma olen selle liigutusega tagasi jälle alguses. Ehk siis oma esimese treeneri juures. Ma veel ei tea kui hea või halb see on või mis värk sellega üldse toimuma hakkab, aga hetkel läheb asi nii. Ilmselt olen ma nii suur tüdruk küll, et aru saada, mis mu hobusele ja mulle endale hea on. Vähemalt ma loodan seda.
Aga muidu ostsin ma ära ammu igatsetud (nali) transpordikaitsmed. Eskadronid, pruunid ja sinise triibuga. Väga kenad ja hobusele sobisid ka. Ta küll proovimisel tegi nägusid, aga harjus kiiresti nendega kõndima ja ei astunudki väga imelikult. Nüüd saab vähemalt treikusõit ohutum olema.
Kommentaarid