Minu blogi kõige populaarsem postitus on see, kus ma räägin oma kogemusest seoses haukamisega. Sellest jutust on möödas täpselt 2 aastat ja ehk huvitab mõnda, mis on selle ajaga muutunud ning mida ma nüüd arvan. Võib ka olla, et kedagi ei huvita ja ma rändin omaette - aga see on ka üks teraapia vorm, niiet las ta siis olla.
Ma olen endiselt seisukohal, et Callistose jaoks on haukamine otseselt sööda kvaliteedist ning -režiimis. Alates septembrist on meie hobused saanud kuivsilo. Seda suuresti kahel põhjusel: esiteks kummitavad eelmise aasta köhaprobleemid meid endiselt ja me tahtsime katsetada, kas silo aitaks meid. Praeguseks ma võin öelda, et on aidanud, - kui eelmisel aastal saime kord kuus hormooni süstida, siis seekord oleme me sellest täiesti pääsenud. Samuti pole me ostnud ühtegi hingamisteede siirupit, rohtu või vahendit.
Teiseks, tahame omada kontrolli selle üle, millise kvaliteediga toodet meie hobused tarbivad. Seega, kui silorull on kehv, siis seda me lihtsalt ei sööda. Võib tunduda kulukas, ent samas on kulukas ka hobuse ravimine ning kehvemal juhul ka tuhastamine ning uue soetamine. Kõlab dramaatiliselt, ent kui sa oled mõned korrad tänu sööda ebakvaliteetsusele sellele väga lähedale jõudnud, siis sa mõtled sellistele asjadele.
Seega meie jaoks on silole ülemink end õigustanud.
Kvaliteet sai paika - jäi ainult režiimi küsimus. Sügisel oli meil paar momenti, mis meenutasid koolikuid - alati just nädalavahetustel. Arusaamise huvides ma märgiks, et meie tall töötab nädalavahetustel "nihkes". Ma täpseid kellaaegu peast ei tea, aga ütleme nii, et kui tööpäeval saavad hobused hommikusöögi kell 7, siis nädalavahetusel 8.30; õhtusöök vastaval 20 ja 18. Samuti saavad hobused hommikuti boksides ainult jõusööda ning hein ootab neid koplites. Ma isiklikult ei pea kumbagi praktikat õigeks, aga ma olen aru saanud, et ideaalset kohta pole olemas ning järelikult pean ma kuidagi selle "heastama". Esimese sammuna lisasin ma hobustele lõuna ning vähendasin nende hommikusöögikogust - kui nad nüüd ka said jõusööda enne kui nende magu oli heinaga nö "üles äratatud", siis vähemalt on tegemist väga väikese kogusega. Täielikult seda ära võtta ei ole mul südant - seista ja oodata tühja samal ajal kui teiste künad krõbisevad... mina ka ei suudaks.
Ent see ei andud loodetud lõpptulemust. Callistosel valutas ikka kõht - kuigi haukamine oli vähenenud, siis juhtus ikka, et nädalavahetuse hommikutel saime kõne, et miskit on pahasti. Seega tulid mängu slow feeding tüüpi heinavõrgud. Täitsime need õhtuti (ma ütlen täitsime, aga tegelikult oli Marti see vaevanägija, sest mina olin paks ja ei saand kummardada) niipalju, et järgmiseks õhtuks need veel täitsa tühjaks ei saaks. Seega võisin kindel olla, et hobusel on pidevalt boksis olles võimalik silo saada. Lisasime veti soovitusel ka TehoBakti ning saime lõpuks nädalavahetustel ennast jälle välja magada.
Ma isiklikult arvan, et kõige parem lahendus on hetkel Callistosele leitud heinvõrgu näol. Sest nohh, pidevalt soovitatakse ju, et hobuse oleks pidevalt sööt ees ja see lihtne lahendus selle ka tagab. Jah muidugi võtab see rohkem aega ja nõuab omanikult lisaliigutusi, ent mulle tundub see ikkagi parem variant kui rihma kaela sidumine. Muide, endiselt pole ma kohanud ühtegi hobust, kes oleks Callistose järgi haukama hakanud.
On ka muidugi miinuseid - alates 23 detsembrist, kui heinavõrgud saabusid, kuni 3 maini pidi Marti iga päev tallis käima, et valmis panna võrgud ning söögid (TehoBakt tuleb veega lahustada). Nüüd on muutunud see, et mina saan ka seda teha ja Marti sai sel nädalal ühe vaba päeva! Teisalt on sellel miinusel ka väga tugev pluss - kui omanik iga päev ise käib hobuseid üle vaatamas, siis on jube hea öösiti magada - üldse ei pea nende heaolu pärast muretsema!
Ma olen ka täheldanud seda, et kui Callistosele anda maiust boksis, siis kutsub see esile haukamishoo. Nii siis on meie maiustamine seotud ainult tubli poiss olemisega ning tavaliselt boksist väljaspool.
On teil mingeid häid soovitusi haukajate "taltsutamiseks"*?
* sest noh, ma praeguses hetkes ei usu, et tegemist on käitumis- või igavushäirega. Pigem on minu arvates see stressi või valu leevendamise meetod.
Ma olen endiselt seisukohal, et Callistose jaoks on haukamine otseselt sööda kvaliteedist ning -režiimis. Alates septembrist on meie hobused saanud kuivsilo. Seda suuresti kahel põhjusel: esiteks kummitavad eelmise aasta köhaprobleemid meid endiselt ja me tahtsime katsetada, kas silo aitaks meid. Praeguseks ma võin öelda, et on aidanud, - kui eelmisel aastal saime kord kuus hormooni süstida, siis seekord oleme me sellest täiesti pääsenud. Samuti pole me ostnud ühtegi hingamisteede siirupit, rohtu või vahendit.
Teiseks, tahame omada kontrolli selle üle, millise kvaliteediga toodet meie hobused tarbivad. Seega, kui silorull on kehv, siis seda me lihtsalt ei sööda. Võib tunduda kulukas, ent samas on kulukas ka hobuse ravimine ning kehvemal juhul ka tuhastamine ning uue soetamine. Kõlab dramaatiliselt, ent kui sa oled mõned korrad tänu sööda ebakvaliteetsusele sellele väga lähedale jõudnud, siis sa mõtled sellistele asjadele.
Seega meie jaoks on silole ülemink end õigustanud.
Kvaliteet sai paika - jäi ainult režiimi küsimus. Sügisel oli meil paar momenti, mis meenutasid koolikuid - alati just nädalavahetustel. Arusaamise huvides ma märgiks, et meie tall töötab nädalavahetustel "nihkes". Ma täpseid kellaaegu peast ei tea, aga ütleme nii, et kui tööpäeval saavad hobused hommikusöögi kell 7, siis nädalavahetusel 8.30; õhtusöök vastaval 20 ja 18. Samuti saavad hobused hommikuti boksides ainult jõusööda ning hein ootab neid koplites. Ma isiklikult ei pea kumbagi praktikat õigeks, aga ma olen aru saanud, et ideaalset kohta pole olemas ning järelikult pean ma kuidagi selle "heastama". Esimese sammuna lisasin ma hobustele lõuna ning vähendasin nende hommikusöögikogust - kui nad nüüd ka said jõusööda enne kui nende magu oli heinaga nö "üles äratatud", siis vähemalt on tegemist väga väikese kogusega. Täielikult seda ära võtta ei ole mul südant - seista ja oodata tühja samal ajal kui teiste künad krõbisevad... mina ka ei suudaks.
Ent see ei andud loodetud lõpptulemust. Callistosel valutas ikka kõht - kuigi haukamine oli vähenenud, siis juhtus ikka, et nädalavahetuse hommikutel saime kõne, et miskit on pahasti. Seega tulid mängu slow feeding tüüpi heinavõrgud. Täitsime need õhtuti (ma ütlen täitsime, aga tegelikult oli Marti see vaevanägija, sest mina olin paks ja ei saand kummardada) niipalju, et järgmiseks õhtuks need veel täitsa tühjaks ei saaks. Seega võisin kindel olla, et hobusel on pidevalt boksis olles võimalik silo saada. Lisasime veti soovitusel ka TehoBakti ning saime lõpuks nädalavahetustel ennast jälle välja magada.
Ma isiklikult arvan, et kõige parem lahendus on hetkel Callistosele leitud heinvõrgu näol. Sest nohh, pidevalt soovitatakse ju, et hobuse oleks pidevalt sööt ees ja see lihtne lahendus selle ka tagab. Jah muidugi võtab see rohkem aega ja nõuab omanikult lisaliigutusi, ent mulle tundub see ikkagi parem variant kui rihma kaela sidumine. Muide, endiselt pole ma kohanud ühtegi hobust, kes oleks Callistose järgi haukama hakanud.
On ka muidugi miinuseid - alates 23 detsembrist, kui heinavõrgud saabusid, kuni 3 maini pidi Marti iga päev tallis käima, et valmis panna võrgud ning söögid (TehoBakt tuleb veega lahustada). Nüüd on muutunud see, et mina saan ka seda teha ja Marti sai sel nädalal ühe vaba päeva! Teisalt on sellel miinusel ka väga tugev pluss - kui omanik iga päev ise käib hobuseid üle vaatamas, siis on jube hea öösiti magada - üldse ei pea nende heaolu pärast muretsema!
Ma olen ka täheldanud seda, et kui Callistosele anda maiust boksis, siis kutsub see esile haukamishoo. Nii siis on meie maiustamine seotud ainult tubli poiss olemisega ning tavaliselt boksist väljaspool.
On teil mingeid häid soovitusi haukajate "taltsutamiseks"*?
* sest noh, ma praeguses hetkes ei usu, et tegemist on käitumis- või igavushäirega. Pigem on minu arvates see stressi või valu leevendamise meetod.
Kommentaarid