 |
Mõne nädala tagune ühispikutamine
Koplipildid tegi Kristi |
Kas teil kipub ka nii olema, et kui kõik on hästi, siis kohe nagu ei oskagi miskit öelda? Mul on kõik hästi, sellest ka eetrivaikus!
Igaljuhul jäime me viimasest korrast sinna pooleli, kus Marti kukkus mind juhendama. Tema vingumine ja hädaldamine on viinud asjad niikaugele, et ma päriselt mõtlengi kodusel võistlusel startida. Ilmselt kergemas L klassis -aga sellest hiljem. Ehk siis üldkokkuvõttes tähendab see seda, et ma saan hobuse galoppi seal kus ma tahan ja ma saan traavis istutud. Jah - käsi tõuseb PIDEVALT liiga kõrgele ja jalg vajub liiga ette - aga mul on ka ju pea kolm nädalat aega neid asju parandada, jah/ei?
 |
Kunstpüherdamine: kuidas teha end mudaseks nii,
et valged käpad valgeks jääksid? |
Eelmisel nädala külastas meid ka treener ja seekord suutsin ma iga päev trennid kaasa teha ja kuigi mulle anti natuke armu (ilmselt) siis peale igat trenni olin ma surmväsinud. Samas, hobune liikus tänu minu pingutusele hästi istuda, suurepäraselt ja lootus tagasi pärisratsutajakas saada on üha lähemal silme ees. (ma salaja sosistan, et ma mängin siin isegi vaikselt kahel BDL etapil osalemise mõttega... vanaemadega on juba räägitud :D) Callistos tegi peale reedest trenni elu lihtsaks - võttis hommikul mõlemad esirauad jalast ja pääses kahest Jamesi trennist. Õnneks sepp oli tulemas teisipäeval, niiet liiga pikaks see paus ei veninud.
Hobused on ise vahvad, Charlotte on räme printsess, nagu ikka - mudases koplis sisse tulles on ta jalad maksimaalselt sõrgatsini pisut mudased, samal ajal Callistos on kubemini mudaga kaetud. Sellise käitumisega ei olnud üldse tahtmist neil tekkisid seljast võtta, aga väljas on ju suvi ja milline hobune siis tahaks kuhugi teki sisse mässitud olla?
 |
| Pühapäevane trenn. Fotograaf hoiab prügikasti taga beebit |
Aga nüüd ma tulen selle kergema L stardi juurde tagasi. Need kes mind peale esmaspäeva kohanud on - need on kuulnud seda hala juba lõputult. Nimelt on meil sel nädalavahetusel väike treeningskeemisõitmine plaanis (kohtuniku hinnanguga ja puha) ja teel talli tuli mul suurepärane idee välja otsida skeem, mida ma 21. mail sõitma pean ja seda pisut harjutada. Võtsin skeemi lahti (L39, muide) ja kukkusin õppima. Esimene kahtlus tekkis mul tagaosa pöörde juures - sellist harjutust ju vanasti kergemas ei olnud? - niiet kontrollisin korra juhendit ja sain kinnituse, et ikka on L39. Siis jõudsin ma koondgalopini - mismis, kas see kindlasti pole raskema L taseme skeem? - ja kontrollisin veelkord numbreid. Ikka kõik õige. Siis ma natuke kirusin ennast, kaalusin A skeemi õppimist ja otsustasin, et julge (H)Undi rind on rasvane ja õppisin ikka selle 39 ära. Sest noh, laste meeskonna skeem ja ma olen juba ise kahe lapse ema ja do it or do it not, theres no try või mis iganes. Peale soojendust hakkasin siis skeemi sõitma. Selles mõttes, ma olin vaimselt ette valmistatud tagaosapöördeks ja koondgalopiks ja kaheks jalavahetuseks läbi sammu (kui samme pole täpsustatud, siis mitu ma neid sinna tegema peaks?), aga ma ei olnud absoluutselt mõelnud sääre eest astumiste peale. Tulen mina rahulikul keskliinile ja järsku sääre eest astuma hakates ei saa üldse aru kus on välimine ratse ja kuhu ma astuma peaks ja üldse, mispidi need tähed siin platsil ikkagi on? Nagu selgub, siis lasteaed on läbi ja ettevalmistav 10 meetrine volt õiges paindes enne sääre eest astumist on minevik. Suured sportlased tulevad vasakust paindest, vahetavad painde ära ja astuvad siis paremas paindes tagasi rajale. Võib-olla ikkagi see A skeem?
Kommentaarid