2016 uusaastalubadused?

Lisatud: Märts, 23.03.
Kuna kohe on neljandik aastast läbi, siis on paras hetk teha väike ülevaade, et kui palju ma olen saanud tehtud! Muudatused on sedasama värvi.

Maikuine update - esimene võistlus tehtud ja on asju öelda!

August saab kohe läbi - mis on uut?

Ma kunagi tegin endale väljakutse - 101 uusaastalubadust. Kuna idee oli suur, siis ma nägin vaeva ja 51 lubadust sai täidetud. Jah, 50 jäi täitmata - aga mõelge ise, 51 uusaasta lubadust on üsna hea tulemus. Mõnel aastal ei suuda ma ühtegi täita... Aga 101 ratsutamislubadust ma ilmselt välja ei suuda mõelda, seega peaks piisama ju kümnest?

1. Mõlemad hobused on terve talve vormis hoitud ja edasi arendatud, mina olen ainult istunud ja paksuks läinud. Ma juba kujutan ette, kui raske on esimeses Jamesi trennis hakkama saada. Seega - hiljemalt maiks tuleb mul ka enda vorm taastada ja ehk isegi parandada. Alustada saan ma sellega juba praegu - rasedate võimlemine jms aitab!
   Praeguseks olen ma juba sadulas ja tuleb välja, et päris vormist väljas ma ei ole. Ilmselt hetkel 65% peale L-kergemat ei sõidaks, aga maikuine start ei paista enam olevat kättesaamatu unistus. Jei, mina!
   Võib öelda, et see on tehtud - esimene start on tehtud ja kuigi võhma võiks olla pisut rohkem, siis kvalifikatsiooni ma täitsin ja nii üleüldiselt olen ma suhteliselt samasugune nagu eelmise aasta mais. Ilus.Ma pole endiselt leidnud tippvormi - sellepärast tegin ma raske südamega otsuse meistrikatel mitte osaleda - jah, kui mul poleks beebit vaja kaasa tassida, siis ma oleks läinud. Aga paraku ma seda tegema pean ja viimast kohta saama minna ning kogu see kadalipp kaasa teha, ei ole minule. Ma hakkan alles praegu saama tagasi seda hoogu, mille pealt me eelmisel aastal lõpetasime.
   
   
2. Ma ei ole nii naiivne, et arvata, et peale enam kui pool aastat eemalolekut suudaksin ma oma tulemusi kohe parandada - aga hooaja lõpus tahaks näha siiski parimat kergema L klassi tulemust!
   See punkt tundub vägagi kahtlane antud olukorras - võistlusi pole palju jäänud ja suund hetkel lihtsalt ei ole sinnapoole teel.
3. Tõstan taset - proovin vähemalt korra raskemat L klassi sõita. Kasvõi kodusel treeningvõistlusel.
4. Rohkem maastikul (vähemalt) jalutamist hobusega! Ja ära unusta klassikute õpetusi - maastikutrenn on samasugune treeningvõimalus kui plats.
   Sellega olen ka tegelenud. Meil on mõnusad põllurajad, mida saab jalutamiseks ja kiiremateks galopitamisteks kasutada. Charlotte tippkiirus on 25 km/h - krossitemponi on vähe aega veel.
   Ma põhimõtteliselt olen üsna kehv maastikutaja. Ma lihtsalt ei viitsi minna kui on kehv ilm, kui on palju putukaid ja kui teed on kõvad. Aga nüüd on putukad läbi ja ma peaks sellega rohkem tegelema. Põlluradadega läks muidugi nii, et antud hetkel on need rohkem nagu soo kui põld ja mingit krossitempot ma seal arendada lihtsalt ei julge.
5. Panen müüki oma Antarese sadula - see on seisnud mul kodus alates juuli lõpust ja ma lihtsalt pole viitsinud kuulutust kirjutada ja pilte teha. 
   See on tehtud. Kes ei usu, vaatab SIIT! Blogilugejatele teen soodukat ka :D
   Sadul on ühe korra juba proovimiseski käinud.
   Ma vist varsti saan sellest sadulast endale kontoritooli teha. Hea istakut harjutada arvuti taga.
6. Callistos vajab uut sadulat. Küll on hea, et Marti praegu üksi sõidab ja Charlotte Passier talle sobib, aga varsti tahaks me ehk juba samal ajal sõita ja siis on vaja ka kahte sadulat. Siiamaani pole ma leidnud motivatsiooni sellega tegelemiseks.
   Nojah, seni kuni vana on alles, seni peame hakkama saama kuidagi ühe koolisõidukaga.Tadaa! Tehtud. Callistosel on täpselt samasugune Passier Grand Gilbert nagu Charlottelgi. Elagu Saksamaa Ebay!
7. Ma olen umbes kaks aastat edasi lükanud uute ratsapükste ostu - suveks on lihtsalt uusi vaja, muidu lagunevad vanad jalga ära. Aga ostan sellised, mis mu rõõmsaks teevad, mitte lihtsalt suvalisi.
   No ütleme nii, et püksid on tellitud ja loodetavasti jõuavad kohale sel nädalal. Tõsi, esialgu need pole kindlasti need püksid, mis mind ülearu rõõmsaks teeks, aga vähemalt on mul miskit jalga panna - sest nohh, vanad lagunesidki jalga ära.
   Ma eksisin, uued püksid teevad mind hullult rõõmsaks! Need on ilusad sinised, kõrge pihaosaga ja niiiiiiii mugavad. Tegin ka väljamineku ning ostsin endale valged püksid ja uue redika. Niiet põhjust rõõmustamiseks hunnikutes.Ilusad rõõmupüksid on katki - Jamesi suvine laager sai saatuslikuks. Küll aga on mul uued Pikeurid, mis on ka kõrged ja (tume)sinised ja ma üritan neisse mitte kiinduda.
   
   
8. Osalen Callistosega hüppetrennides - meil korraldatakse tallis päris paljude erinevate treenerite ja tasemetega trenne, seega valikut nagu on. 
   Olen hüpanud nüüd alatest juulist natuke Jamesiga ja alustasin just Hanno trennidega. Jube on ju.
9. Teen oma hobustest rohkem pilte. Nii tore on ju kirjutada blogipostitusi ja mitte ühtegi ilusat pilti juurde panna.
   Mhm, õudne hobusepildistaja olen ma küll...
10. Olen positiivine - kehv võistlustulemus ei ole maailma lõpp. Teiste inimeste palju rohkem koolisõidu hobused ei mängi minu arengus mingit rolli - see mida teen mina, seda saan mõjutada ainult mina.
    Nii - esimene võistlus läks nii, et ma ei võitnud. Hämmastav üllatus tõepoolest. Ja ma olen endas pettunud, sest ma ei sõitnud nii hästi, kui ma oleksin võinud sõita. Ja kui ma vaatsin videot, siis ma istusin hobuse seljas kössis ja ei toetanud jala peale - seega kõik punktid mis ma sain, olid tänu sellele, et mu hobune on pühak ja päästab mind, hoolimata minu pusserdamisest. See muidugi tähendab ka seda, et kui ma suudan õigesti sõita, siis on tema ka hämmastav. Seega, selleasemel, et nutta oma kaotuste üle, ma hoopis rõõmustan, et ma näen oma vigu ja saan neid parandada. 
    Seda punkti on küll vahel jube raske täita - ma ju tena kui hästi ma trennis saan ja siis kui on võistlemise hetk, siis ma ei oska midagi. Masendav on küll see. Aga - vähemalt olen ma ju üritamas, seega isegi see on miskit väärt.

Ja lõpetuseks  - maailma parimat uut hooaega kõigile!