The Dressage Chronicles

Teate, mis mulle peale ratsutamise veel meeldib?  Lugemine! Sest noh, ma ei kujuta ette midagi toredamat, kui kerida ennast kuhugi diivaninurka teki sisse, võtta tass teed ja kooki või võileiba ja siis ennast täiesti uude maailma sisse unustada. Ja kuigi mu vaieldamatu žanr on krimkad, siis aegaajalt ei suuda ma oma näppe eemal hoida ka hobusealastest ilukirjandusteostest.

Eesti keeles neid muidugi väga palju ei ilmu - esimestena tulevad pähe ainult Cooperi "Ratsanikud" ja Francise krimkad. Viimaste koha pealt on mul siuke imelik teema, et kuigi tegu on mu kahe lemmikuga, siis tema teosed ei ole mu lemmikute killast üldse.

Aga peale seda, kui ma mõned aastad tagasi sain endale Kindle lugeri, on mul palju suurem valik igast meelelahutuslike raamatuteni, mis veel eesti keelde pole tõlgitud. Ja kui ma leidsin sellise raamatu nagu "The Dressage Chronicles" siis oli kohe selge, et ma pean selle loetud saama.

Raamat jutustab noorest naisest, kes saab aru, et kontoritöö ei ole tema jaoks ja otsustab teha kannapöörde ning vahetada oma turvaline tavainimese elu working studenti (kuidas seda eesti keeles nimetada?) raske elu vastu. Nii satubki ta kuulsa koolisõitja talli tööle, kus tal tuleb hakkama saada kõigi erinevate hobumaailmas liikuvate tüüpidega. Ja kuna tegemist on koolisõidu talliga, siis võite keerulised olukorrad korrutada kümnega, sest diivad nohh.

Selle raamatu teeb ägedaks mitte mingi tohutu keeruline tegevusliin või sügav mõte, vaid fakt, et see on kirjutatud täieliku hobuinimese poolt. Autor Karen McGoldrick on nimelt ise koolisõitja, treener ja ratsastaja - seega ta teab täpselt, mida ta kirjutab. Ja erinevalt tavapärastest hoburaamatutest, on selles raamatus treeningud ja hobused keskseks teemaks - kõik tegevus toimub tallides, võistlustel ja on sellega tihedalt seotud. Ja mis kõige tähtsam - keegi ei kasuta GP klassis hobusel võistlustel ratsutamiseks ohjasid ja päitseid ehk kõik tehnilised detailid on korrektsed. Mis hobuseinimeste jaoks, olgem ausad, on kõikse olulisem siin maailmas.

Kõige parem osa? Osa II loomulikult! Nimelt ei raamat õhku rippuma, vaid on olemas ka teine osa, mis jätkab sealt kus esimene pooleli jäi. Ehk kui esimeses põnevaks saanud tegelastest kahju lahkuda on, siis võib kohe teise osa kätte haarata ja neile edasi kaasa elada. Lisaks lubab autor, et aasta lõpuks valmib ka kolmas osa.

Ma avastasin ükspäev oma Kindlet sorteerides päris hulgal hobuseraamatuid ja mõtlesin, et sellest võiks saada üks tore lisand oma blogisse. Mis te arvate, on see huvitav? Ja kui on, siis laske käia, soovitage aga raamatuid, mida ma lugeda võiksin!