Muide, britid loodavad salamisi, et Farouche esindab neid ka Rio olümpial. Ratsanik ise on aga öelnud, et kui hobune on valmis, siis nad teevad seda hea meelega, ent üle pingutama nad selle nimel ei hakka. Hobune pole hetkel veel rahvusvahelisel tasemel GP starti teinud, küll on aga tema FEI tulemuste edetabel üsna muljetavaldav. Kohtade real alla nr 1 tulemusi üldse polegi. Seega kui hobune tõesti peaks olema valmis Rios startima, siis ma usun, et teda majandavad inimesed sinna mingit poolikut produkti ei saada ja koos Valegroga meeskonnas on brittidel üsna hea võimalus oma meeskondliku kulda kaitsta.
PS. Hiljuti jooksis uudistest läbi teade Michael Eilbergi kahekordse Briti meeskonna ratsu müügist - Half Moon Delphi kuulub nüüd ameeriklannast Sarah Daehnert'ile. Kuid kohe kiirelt järgnes sellele uudisele teine - nimelt täiendab Eilbergi talle nüüd veel üks noor staar: Sa Coeur, kes Eva Mölleriga sadulas tuli 2012 aastal 5 aastate hobuste maailmameistriks. Mis nii viga tulevikule vastu minna!
Kommentaarid
Farouche tundub olevat hobune, keda on lihtsam tugevalt tõukama panna, aga keerulisem koondada (ja just sellist tüüpi hobused skoorivad enamasti kõrgelt ka noorhobuste võistlustel, aga GP tasemel on veidi teistsugused nõudmised) - mistõttu ma samuti loodan, et nad teda liiga tagant kiirustama ei hakka. Mulle see paar igatahes meeldib ja siiani tundub kõik ilusasti sujuvat, hoian neile kindlasti edaspidigi pöialt! :)
Freestyle, kellega Vassil võistles, oli ka algselt soomlaste poolt välja praagitud ning temas ei nähtud suurt tulevikku. Häid koolihobuseid on tulnud omajagu ka takistussõidu hobustelt, olgu selle heaks näiteks kasvõi Landy's Akvarel.
Kriitikud hauguvad, aga koolisõitjad liiguvad edasi.
Usun, et tegemist on väga hea hobuse ja väga hea ratsanikuga ning kui nad samas suunas mõistlikult edasi treenivad, siis võivad loomulikult kaugele jõuda.
Treeningust oleneb ikka väga palju - ei ole see Valegro ka minu arvates oma füüsiliste võimete poolest niiiiiii kõvasti konkurentidest üle, vaid pigem on tema suurimaks eeliseks teiste sama taseme hobuste ees talle väga hästi sobiv ratsanik ja treeningmeetodid.
Onn ka väga lahe, et nad on võtnud endale aega hobuse arendamiseks ja nö "küpsetamiseks" ning sellega ei kiirusta.