Kannuste koha pealt siis. Jah, ma tean üldisemaid kannusetüüpe - tavaline, haamer, ketas, jne. Kuid tuleb välja, et FEI tasemel* on näiteks keelatud kõik plastikust kannused. Põhjus? Imelihtne! Nimelt, kui peaks juhtuma, et kannus läheb katki, siis plastik murdub väga teravalt ning võib hobuse vägagi katki teha. Ja plastikuga me kunagi ei tea, kuna see rabeduse hetk käes on, mil see murdumine juhtuda võib. Ma olen muidugi näinud ka katkist metallist kannust, ent tookord oli see liitekohast katki läinud ning eriti teravaid kohti ei täheldanud. Küll aga tekitas see minus tunde, et odavad Keskost ostetud kannused saavad mingil paremal ajahetkel endale kvaliteetse asenduse.
Spursuader
Ma vist Maailmakarika internetitrollid loos mainisin ära ka sellise imetoote nagu Spursuader. Loomulikult pidin ma ju järele uurima, et millega tegemist. Väidedavalt on tegemist uudse tootega, mis tänu oma suuremale kontaktpinnale põhjustab vähem otsest valu hobusele ning sissepoole kaarduva kuju (erinevad kannused kummalegi jalale) aitab säilitada jalal õiget positsiooni.
Neil on olemas ka lühike video kannuse õigest kasutamisest. Vaadake ära, see on ainult 4 sekundit pikk.
Noh, esiteks, ma ei ole kindel kui leebed on need üsnagi pildilt teravana paistvad servad kokkuvõttes ja jala asendi säilitamise kohta see nende ametlik video küll nüüd mingeid illusioone ei loo. Ma omast kogemusest võin väita, et minu üks suurimatest vigades on hobust edasi sõites tõsta kand üles - ja see, et see kand peab tagasi alla liikuma, ei tule mul enam tihtipeale meeldegi. Ja no eks alati on selliseid tohutuid kiidukampaaniaid lugedes/vaadates tunne, et kuulge, aga neil on ju õigus! Hiljuti näiteks veendusin ma pool üks öösel, et Flat Earth Theory ei kõlagi nii lollilt, kui esmapilgul tunduda võiks. Selle kannuse koha pealt olen ma siiski üsna skeptiliselt meelestatud. Sest jah, kui sa igal sammul kannusega toksid, siis see tõesti võib leebem variant olla, aga kannuse põhimõte ei ole seda igal sammul kasutada.
Milleks paigutada kannus saapa taha, kui saab ka küljele?
Lisaks sain ma teada, et on olemas külje-kannused. Neid on ka mitut sorti - osad on lihtsalt sakilised küljelt, teistel ulatub terve kannuse osa külje peale välja ja kolmandadet on küljel kolm ketast. Ja siis ma vaatasin neid asju, ja mõtlesin, et WTF? Ma olen näinud piisavalt inimesi, kes ei suuda sõita kannustega nii, et need tagumised osad oleksid kasutuses ainult siis, kui neid on vaja kasutada... ja nemad mõtlevad välja midagi, mis oleks veel raskem kontrollida. Sest tegelt ka, kui su säär peaks olema koguaeg hobuse vastas, siis kuidas sa saad kindel olla, et kanna siseküljelt 4-5 cm väljaulatuv osa kogemata hobuse vastu ei läheks? Ilmselgel on kõik seda tüüpi kannused FEI lubatud nimekirjast väljas.
Kettad, palju kettaid
Väga salajane ketas
Sakikesed
Ma tean ka, et väga paljud inimesed üldse on kannuse vastased. Mina olen seisukohal, et kannus tuleb nö välja teenida - kui su treener arvab, et su jalg on piisavalt kontrolli all ning sa saad selle kasutamisega hakkama nii, et sa kasutad seda siis, kui sa tahad - siis, vajadusel, saad privileegi neid kasutada.
* Ja muidugi, te loete nüüd kõrgetasemelise** FEI ametniku blogi, seega täiesti vältimatu lisand on tohutud targutused teemadel "meil FEIs".
** Juhuks kui keegi mind vähem tunneb, siis ma olen võrdlemisi irooniline. Eneseiroonia ei ole välistatud antud blogis.
Minu arvates on kannustega selline asi, et jah sa pead nad välja teenima AGA lisaks aru saama ka MILLAL neid kasutada. See välja teenimine ei tähenda ju tegelikult ikkagi seda, et oh nüüd olen nii hea sõitja ja sõidan kõigi hobustega kannustega. On hobuseid, kellega sõidetakse ümarate kannustega, teisega jälle ketastega ja kolmas hobune kelle selga lähed ilma kannusteta. Selle maailma avas minu jaoks mu ülemus kui groomina töötasin.
Inimesed, kes on kannuste vastu, märkavad tihtipeale ainult neid halbu näited, neid näiteid kus on juba ülekasutamine tekkinud. Sõidan ise ka oma hobusega kannustega, ümarate ja suht pehmete kannustega ja seda üsna lihtsal põhjusel - olen väike ja tihtipeale jäi õigel hetkel märguanne liiga nõrgaks, kuna ka hobune pole kõige temperamentsem. Sealjuures olen siiski saanud ka halvustavaid pilte kannuste kasutamise eest, kuigi minu hobune on endiselt rõõmus ja rõõsa, vigastamata :)
Need külgkannused tunduvad aga küll liiast ... Nende puhul ei saa ju märguannet maha võtta? Pidev surve, märguanne pole ju aga see mille poole püüelda ... Minu maailmas igatahes :D
Eks see "väljateenimise" asi sisaldab minu maailmas ka arusaama sellest, et mida ja miks ja kuna. Või noh, kuna ma suuresti räägin ikkagi inimestest, kes alles ratsatee alguses, siis vähemalt treeneri poolset arusaama sellest ja selgitusi siis kasutajale. Sest vahel, väiksematel võistlustel, tundub, et mõned treenerid pole üldse aru saanud mõne varustuse osa põhimõttest ning kasutavad asju lastel/hobustel lihtsalt sellepärast, et teised ka kasutavad. Kannused paistab olevat üks sellistest asjadest - lapsele on küll kannused peale väänatud aga kuidas ja miks neid kasutada, on unustatud seletamata.
Võimalik muidugi, et ma olen ka üleliia kriitiline ja unustan ära stressiaktori võistluste juures - ehk kuigi laps oskab ja teab kuidas kannuseid kasutada, siis võistlustel tulevad mängu närvid ning eelnev teadmine kaob tahaplaanile.
Anonüümne ütles …
Ahoi FEI ametnik,
Palun vasta sellisele OT küsimusele- kas korrapidaja võib osaleda võistlusel, kus ta peaks täitma ka korrapidaja ülesandeid?
Kannustest: plastikust on ühed kõige jubedamad. Samas neid sakiliste külgedega kasutati meie tallis poniratsanikel, kes alles tegid esimesi starte koolisõidus. Kuna kannus pidi peal olema ja "päris" kannus tundus liiast, siis sai kasutatud neid nn "raame". Ponile tundus see variant meeldivat. Nüüd õneks pole ponilastel nii kategooriline nõue kannuste osas :)
Anonüümne ütles …
Mina ei oleks... samas ma olen olnud korrapidaja kahevõistlusel, kus ma ise isalesin koolisõidu päeval. Loomulikult täitsin ma korrapidaja kohustusi takistussõidu osas. Korrapidaja peamine ülesanne on siiski jälgimine ja võrdse võimaluse pakkumine võistlejatele - ma ei kujuta ette, kuidas ma seda teha saaksin, kui ma ise võistlen. Samas, ntx, EMV - tehniliselt ma ei võistle seal (harrastajatele pole EMV, on lihtsalt MV) seega nendes klassides, ma usun, et ma suudaks säilitada erapooletuse. Teisalt, Eestis on see ametnike kogukond võrdlemisi väike ning tihtipeale tuleb hakkama saada nende olukordadega mis parasjagu on.
Ja teemasse tagasi tulles - tegelikult on olemas nn "dummy spur" ehk kannus, millel on olemas ainult saapa ümber olev osa, just sellisteks juhtudeks, kus on nõue, et peab olema kannus ratsanikul ent hobune seda tegelikult ei vaja.
Liidia
Anonüümne ütles …
Ok, aga sellisel juhul oleks ju võistluste korraldajal mõistlik laste korrapidajal võistelda kõige esimesena või viimasena? Sest siis segab see tema kohustuste täitmist korrapidajana kõige vähem?
Kuidas nt käituda olukorras, kus ratsanik tuleb platsile ja kasutab pikemat stekki kui lubatud või rikub muul moel korda, ent korrapidaja ise soojendab või võistleb? Kuidas reguleerida nt soojendusel olevate ratsanike hulka (sisehooajal on teadupärast piiratud soojendusele lubatud ratsanike arv9? Kas korrapidaja saab selles olukorras oma ülesandeid kellelegi nt delegeerida?
Kui korrapidaja ei saa selles olukorras sekkuda, siis kelle poole pöörduda ja kuidas tekkinud olukord lahendada?
Veskimetsas juhtus seik, kus oleks pidanud korrapidaja sekkuma, aga korrapidaja sidus boksis oma hobusele pindesid ega teadnud midagi, mis soojendusplatsil toimub...
Vale varustus ei ole tegelikult korrapidaja vastutada - ma võin su tähelepanu juhtida faktile, et stekk on lubatust pikem (või ei ole antud klassis võistlusväljakul lubatud), aga kui sa otsustad mu märkusest mitte välja teha, siis tead keda süüdistada, kui sind pärast kohtuniku poolt maha võetakse või punkte vähendatakse.
Korrapidaja mitte kohalolu on tihtipeale korraldajate taga kinni. Kui te nüüd kujutate ette olukorda, kus korrapidaja on hommikust õhtuni ametis, ise ei võistle... Mul pole sellist põit, mis päev otsa vastu peaks. Ja ilmselt tahan ma ka süüa mingi hetk. Enamus rahvuslikke võistlusi kasutab meil ainult ühte korrapidajat - seega on see variant kohe sisse kirjutatud, et korrapidajata tahes tahtmata kogu aeg soojendusplatsi ääres ei ole. Küll aga kuulub korrapidaja kohustuste hulka ka näiteks talli kontrollimine - ühel võistlusel, kus ma osalesin mitte ametnikuna, seisid hobused boksides täisvarustuses, ratsmed jaluste taha kinnitatud (srsly guys, koolisõit - kaua võtab sadula ja valjaste panek? 1 minut? 2?) - kahe klassi vahel oli päris pikk aeg...
Seega minu arvamus on, et suurematel võistlustel (kus starte üle 50) võiks korraldajad mõelda kahe korrapidaja kasutamisele. Jah, ma saan aru, et see on lisakulu, aga üks inimene ei suuda reaalselt neid ülesandeid täita ilma, et mõni osa kannataks.
Korrapidaja stardijärjekorra koht... mina paneks esimeseks. Aga jah, korrapidaja võiks omada mingit assistenti, kes samal ajal täidab tema kohustusi, kui ta ise seda teha ei saa. Eriti näiteks sisevõistlustel, kus tuleb piirata soojendusalasse sisenejate arvu ja jälgida, et juba lõpetanud võistlejad sealt ka lahkuksid.
Kelle poole pöörduda, kui korrapidajat ei ole? Kui tegemist on alaealisega, kellel on nähtavalt platsi ääres lapsevanem või treener, siis tasuks alustada nendest. Samuti saab alati infot küsida sekretariaadist - ehk leitakse see kadunud korrapidajagi.
Anonüümne ütles …
Puht spekuleerimine, aga mis juhtuks, kui korrapidajat ei oleks?
Anonüümne ütles …
Tuleks maailma lõpp, põrgu jäätuks ja koolisõidu kohtunikud hakkaks ausaks :)
Ma ei ole veel küll korrapidamise ametnik, küll sinna poole teel, aga lisaks oma kogemuse Norrast.
Sealsetel stewartidel oli ka rahvuslikel võistlustel ikka suur autoriteet. Enamasti oli kaks korrapidajat ja kui nemad ikka ütlesid, et nii ei tohi, siis ei tohtinudki. Kasvõi näiteks ei trügitud soojendusplatsile kui ruumi pole.
Mis saaks kui korrapidajat ei oleks? Mina kujutaks ette, et vabalt võib juhtuda sarnane olukord, kui õpetaja lahkub klassist ja vastutama jääb mõni õpilane. Võib minna igate pidi - totaalne kaos või korralikud õpilased.
Nooh, meil alles paari aasta eest oli olukord, kus korrapidaja oli juhendis kirjas, aga kohal kedagi ei olnud. Mis ma nüüd räägin, ma sellel aastal olen olnud võistlustel, kus reaalselt korrapidajat ei ole. Mis juhtub? Juhtub see, et osad võistlejad kasutavad kõrvaklappe kiivri alla peidetult võistlusareenil, osad hüppavad soojendusmaneežis peale võistlusooritust, osad ratsutavad ringi ilma kiivrita ning mõningad treenivad oma hobuseid palaval ilmal paar tundi.
Grete - sul on täiesti õige vaatenurk, korrapidaja just selline peabki olema! Aga eelkõige see tähendabki ju seda, et korrapidaja on selgesti eristatav kõigist groomidest ja treeneritest, kes soojendusplatsil hängivad. Ja tegelt ka, korrapidajad ei ole üldjuhul kurjad politseionud, kes tahavad võistlejate elu oma õiendamisega raskeks teha - kogu võistluste ametnikkond on kohale kutsustud ikkagi selleks, et võistlus tuleks kõigile osavõtjatele hea! Keegi ju ei taha, et kohtunik ta maha võtaks sellepärast, et ta jättis krae nööbid lahti, või unustas hobusele kaitsmed peale? Korrapidaja ongi ametis selleks, et võistlejaid aidata (võistluspaari hulka kuulub ju ka eelkõige hobune, eks) ning pakkuda kõigile osalejatele võimalikult võrdset võimalust võistlemiseks. See tähendab siis, et sa võid mu väga hea sõber olla aga kahjuks ma tõesti ei saa sind soojendusse enne sisse lasta, kui sinu kord on. Need on need pehmemad pooled nüüd.
Teine pool, mida õnneks kohtab üha harvemini, on puhas hobuse väärkasutamine. Jah, me kõik eelistaks, et seda ei oleks... aga kahjuks seda siiski esineb siiani. tegelt ka, võistlejad, kes te seda juhtute lugema - ma saan teist inimlikult aru, aga ei ole OK peale kehva võistlussooritust minna hobust kuhugi nurga taha "koolitama". Üldiselt on nii, et kus tegijaid, seal nägijaid ja kui juhtubki, et seekord sellest mingit jama ei tõusnud, siis te jääte meelde inimestele just täpselt selles võtmes. Praegu võite te ju väiksed kalad olla, aga võib-olla kunagi sõltub säärasest käitumisest teie sponsori olemasolu. Tuletage meelde, kui kiirelt Helgstrandi sponsorid tagasi tõmbasid peale "valesti kinnitatud valjaste" ja "kehva pügamistöö" skandaali. Keegi ei taha oma mainet selliste asjadega rikkuda ja kui te selle juba ükskord külge olete saanud, siis sellest vabaneda on väga keeruline. Ehk siis , kui tulla selle klassi üksijätmise näite juurde tagasi, siis kui jätta üksi klassitäis lapsi, kes teavad, et tunni lõpus on läbiloetu peale kontrolltöö - ei ole korraga ilmselt probleeme. Üksik müraja vaigistatakse head tulemust lootvate poolt kiirelt maha, et nende tulemus ei kannataks. Kui aga klassitäis lapsi teab, et peale üksi veedetud tundi ei ole ees ootamas midagi peale vahetunnni... siis mina seal klassis olla ei tahaks.
Selle pika jutu lõpetuseks... ma tahtsin ära märkida, et võistlejatena lasub meil kollektiivne vastutus käituda võistlustel võimalikult hästi - kui meie spordiala saab määritud mingi väga kurva juhtumiga, mis tulenes otseselt kellegi reeglitevastasest käitumisest, siis on meil väga raske leida endale toetajaid. Mitte ainult isklikul tasandil, vaid kogu alana üldiselt - no milline firma tahaks olla seotud spordiga, kus inimesed ilusaid hobuseid lõhuvad?
Kommentaarid
Inimesed, kes on kannuste vastu, märkavad tihtipeale ainult neid halbu näited, neid näiteid kus on juba ülekasutamine tekkinud. Sõidan ise ka oma hobusega kannustega, ümarate ja suht pehmete kannustega ja seda üsna lihtsal põhjusel - olen väike ja tihtipeale jäi õigel hetkel märguanne liiga nõrgaks, kuna ka hobune pole kõige temperamentsem. Sealjuures olen siiski saanud ka halvustavaid pilte kannuste kasutamise eest, kuigi minu hobune on endiselt rõõmus ja rõõsa, vigastamata :)
Need külgkannused tunduvad aga küll liiast ... Nende puhul ei saa ju märguannet maha võtta? Pidev surve, märguanne pole ju aga see mille poole püüelda ... Minu maailmas igatahes :D
Võimalik muidugi, et ma olen ka üleliia kriitiline ja unustan ära stressiaktori võistluste juures - ehk kuigi laps oskab ja teab kuidas kannuseid kasutada, siis võistlustel tulevad mängu närvid ning eelnev teadmine kaob tahaplaanile.
Palun vasta sellisele OT küsimusele- kas korrapidaja võib osaleda võistlusel, kus ta peaks täitma ka korrapidaja ülesandeid?
Kannustest: plastikust on ühed kõige jubedamad. Samas neid sakiliste külgedega kasutati meie tallis poniratsanikel, kes alles tegid esimesi starte koolisõidus. Kuna kannus pidi peal olema ja "päris" kannus tundus liiast, siis sai kasutatud neid nn "raame". Ponile tundus see variant meeldivat. Nüüd õneks pole ponilastel nii kategooriline nõue kannuste osas :)
Ja teemasse tagasi tulles - tegelikult on olemas nn "dummy spur" ehk kannus, millel on olemas ainult saapa ümber olev osa, just sellisteks juhtudeks, kus on nõue, et peab olema kannus ratsanikul ent hobune seda tegelikult ei vaja.
Liidia
Kuidas nt käituda olukorras, kus ratsanik tuleb platsile ja kasutab pikemat stekki kui lubatud või rikub muul moel korda, ent korrapidaja ise soojendab või võistleb? Kuidas reguleerida nt soojendusel olevate ratsanike hulka (sisehooajal on teadupärast piiratud soojendusele lubatud ratsanike arv9? Kas korrapidaja saab selles olukorras oma ülesandeid kellelegi nt delegeerida?
Kui korrapidaja ei saa selles olukorras sekkuda, siis kelle poole pöörduda ja kuidas tekkinud olukord lahendada?
Veskimetsas juhtus seik, kus oleks pidanud korrapidaja sekkuma, aga korrapidaja sidus boksis oma hobusele pindesid ega teadnud midagi, mis soojendusplatsil toimub...
Korrapidaja mitte kohalolu on tihtipeale korraldajate taga kinni. Kui te nüüd kujutate ette olukorda, kus korrapidaja on hommikust õhtuni ametis, ise ei võistle... Mul pole sellist põit, mis päev otsa vastu peaks. Ja ilmselt tahan ma ka süüa mingi hetk. Enamus rahvuslikke võistlusi kasutab meil ainult ühte korrapidajat - seega on see variant kohe sisse kirjutatud, et korrapidajata tahes tahtmata kogu aeg soojendusplatsi ääres ei ole. Küll aga kuulub korrapidaja kohustuste hulka ka näiteks talli kontrollimine - ühel võistlusel, kus ma osalesin mitte ametnikuna, seisid hobused boksides täisvarustuses, ratsmed jaluste taha kinnitatud (srsly guys, koolisõit - kaua võtab sadula ja valjaste panek? 1 minut? 2?) - kahe klassi vahel oli päris pikk aeg...
Seega minu arvamus on, et suurematel võistlustel (kus starte üle 50) võiks korraldajad mõelda kahe korrapidaja kasutamisele. Jah, ma saan aru, et see on lisakulu, aga üks inimene ei suuda reaalselt neid ülesandeid täita ilma, et mõni osa kannataks.
Korrapidaja stardijärjekorra koht... mina paneks esimeseks. Aga jah, korrapidaja võiks omada mingit assistenti, kes samal ajal täidab tema kohustusi, kui ta ise seda teha ei saa. Eriti näiteks sisevõistlustel, kus tuleb piirata soojendusalasse sisenejate arvu ja jälgida, et juba lõpetanud võistlejad sealt ka lahkuksid.
Kelle poole pöörduda, kui korrapidajat ei ole? Kui tegemist on alaealisega, kellel on nähtavalt platsi ääres lapsevanem või treener, siis tasuks alustada nendest. Samuti saab alati infot küsida sekretariaadist - ehk leitakse see kadunud korrapidajagi.
Sealsetel stewartidel oli ka rahvuslikel võistlustel ikka suur autoriteet. Enamasti oli kaks korrapidajat ja kui nemad ikka ütlesid, et nii ei tohi, siis ei tohtinudki. Kasvõi näiteks ei trügitud soojendusplatsile kui ruumi pole.
Mis saaks kui korrapidajat ei oleks? Mina kujutaks ette, et vabalt võib juhtuda sarnane olukord, kui õpetaja lahkub klassist ja vastutama jääb mõni õpilane. Võib minna igate pidi - totaalne kaos või korralikud õpilased.
Usalda aga kontrolli kehtib siin.
Grete - sul on täiesti õige vaatenurk, korrapidaja just selline peabki olema! Aga eelkõige see tähendabki ju seda, et korrapidaja on selgesti eristatav kõigist groomidest ja treeneritest, kes soojendusplatsil hängivad. Ja tegelt ka, korrapidajad ei ole üldjuhul kurjad politseionud, kes tahavad võistlejate elu oma õiendamisega raskeks teha - kogu võistluste ametnikkond on kohale kutsustud ikkagi selleks, et võistlus tuleks kõigile osavõtjatele hea! Keegi ju ei taha, et kohtunik ta maha võtaks sellepärast, et ta jättis krae nööbid lahti, või unustas hobusele kaitsmed peale? Korrapidaja ongi ametis selleks, et võistlejaid aidata (võistluspaari hulka kuulub ju ka eelkõige hobune, eks) ning pakkuda kõigile osalejatele võimalikult võrdset võimalust võistlemiseks. See tähendab siis, et sa võid mu väga hea sõber olla aga kahjuks ma tõesti ei saa sind soojendusse enne sisse lasta, kui sinu kord on. Need on need pehmemad pooled nüüd.
Teine pool, mida õnneks kohtab üha harvemini, on puhas hobuse väärkasutamine. Jah, me kõik eelistaks, et seda ei oleks... aga kahjuks seda siiski esineb siiani. tegelt ka, võistlejad, kes te seda juhtute lugema - ma saan teist inimlikult aru, aga ei ole OK peale kehva võistlussooritust minna hobust kuhugi nurga taha "koolitama". Üldiselt on nii, et kus tegijaid, seal nägijaid ja kui juhtubki, et seekord sellest mingit jama ei tõusnud, siis te jääte meelde inimestele just täpselt selles võtmes. Praegu võite te ju väiksed kalad olla, aga võib-olla kunagi sõltub säärasest käitumisest teie sponsori olemasolu. Tuletage meelde, kui kiirelt Helgstrandi sponsorid tagasi tõmbasid peale "valesti kinnitatud valjaste" ja "kehva pügamistöö" skandaali. Keegi ei taha oma mainet selliste asjadega rikkuda ja kui te selle juba ükskord külge olete saanud, siis sellest vabaneda on väga keeruline. Ehk siis , kui tulla selle klassi üksijätmise näite juurde tagasi, siis kui jätta üksi klassitäis lapsi, kes teavad, et tunni lõpus on läbiloetu peale kontrolltöö - ei ole korraga ilmselt probleeme. Üksik müraja vaigistatakse head tulemust lootvate poolt kiirelt maha, et nende tulemus ei kannataks. Kui aga klassitäis lapsi teab, et peale üksi veedetud tundi ei ole ees ootamas midagi peale vahetunnni... siis mina seal klassis olla ei tahaks.
Selle pika jutu lõpetuseks... ma tahtsin ära märkida, et võistlejatena lasub meil kollektiivne vastutus käituda võistlustel võimalikult hästi - kui meie spordiala saab määritud mingi väga kurva juhtumiga, mis tulenes otseselt kellegi reeglitevastasest käitumisest, siis on meil väga raske leida endale toetajaid. Mitte ainult isklikul tasandil, vaid kogu alana üldiselt - no milline firma tahaks olla seotud spordiga, kus inimesed ilusaid hobuseid lõhuvad?