Kurtna Talvine Koolisõit 2015

Kuna kogemus ei tule kahjuks kuidagi muidu, kui ainult tehes, siis oli kindel plaan sel kuul Kurtnasse jõuda. Noh, et näha, kas tegelikult oleks kuidagi võimalik sõita kahte klassi nii, et hobune peast segi ei pööra ja muid põnevusi tegema ei hakka.
Kuna veebruaris algas Kurtna 10 asemel kell 8, siis seekord võtsime kohe plaani Tartust kohale jõuda juba eelmisel päeval. Noh, et ei peaks sõitma öösel.  Ja ärkama öösel. Põhiliselt ikka selleks, et saaks magada öösel, sest see on ainus aktsepteeritav tegevus, mida öösel teha võiks. Ja noh, siis selgus, et Kurtna meeskond on näidanud üles erakordset kavalust ja grupeerinud sõidud mitte taseme järgi, vaid arvestuste järgi ja harrastajad lendavad peale kella 13.54 ja tegelt oleks saand magada küll. Aga noh, kuna boks oli olemas ja 3,5 tunnine sõit on hobusele siiski väsitav, jäime oma plaanile kindlaks.

Tuleb tõdeda, et ettevalmistus õnnestus seekordsel võistlusel hästi. Ma olin õigetel aegadel soojenduses ja suutsin soojenduse teha nii, et hobusel ei saanud kõrini ja ta oli üldse igatepidi meeldivalt sõidetav.

A klassi eelselt hakkasin ma ennast natuke liiga palju ärritama, olles mures, et kuidas ikka kõik on must paremad ja päris treeneritega soojenduses ja ma sain nii vähe sõita skeeme läbi ja kõik mu selline. Õnneks ma tabasin ennast sellelt mõttelt, ja otsustasin mitte vaadata teisi vaid keskenduda ainult enda sõidule. Keskendusin nii hästi, et sõitsin esimese sirge sisse ja mõtlesin: "No see on küll väga meeldiv ratsutada, päris mõnna, teeme peatuse, vasak säär, tervitus, vasakule, tudatudatutta, päris mõnna, oh fakk, ma pidin E-st X pöörama ju!" Õnneks tuli sealt ainult kole pööre ja kehv esimene volt. Edasi suutsin ma päris rajal hoida asjad (va galopitõsted oleks võinud olla täpsemad) ja Marti pärast ütles, et ma olin liiga nautinud seda asja seal, mitte sõitnud. Aga ma vist juba mainisin, et mõnna ja kerge oli? Niiet jah, oleks võinud paremini, aga tagajärg oli V koht ja 64,4%.

L klassi jaoks oli plaan sõita see vasaku jala galopp ära juba ükskord. Millega ma peaaegu sain hakkama. Jalavahetuse läbi traavi keerasin pekki ja paremast jalast kontrakaares vahetas hobune jala ära. Seega täitsa puhas sõit ei tulnud ja samm oleks võinud ka parema rütmiga olla, aga 60,4% ja III koht. Avatud klassis. Ok, muidugi kaks seeniorit selles mõttes ebaõnnestusid, et Nicolail oli väga ilus sõit, aga ta unustas ära skeemi. Pärast nägin ta hinnetelehte ja see oleks olnud 70% kanti. Maikeni hobusel oli intsident pindedega vahetult enne starti ja ilmselt sinna nahka see sõit ka läks. Seega tegelikult oli see ikka natuke rohkem nagu harrastajate klass kui avatud. Muidugi minu jaoks oli see esimene kord, kui ma sain mõlemas klassis auhinnalise koha.

Postituse varustas piltidega imeline Külli Tedre, kes päevotsa passis oma aparaadiga külmas maneežis, et võistlejatest ikka ilusaid pilte pärast vaadata oleks.

Rosetid ja puha!