Hea lähenemine trennidele

kuupäeval
Ma teen tihti vigasid, millele tagasivaadates on mul piinlik olla. Üks sellistest vigadest oli näiteks see, et ma olin kunagi väga ärritunud, sest ma ei saanud Charlotte kuidagi sammus hoitud - ehk nii kui ma võtsin ratsmed kätte, pani tema traavis ajama. Arusaadavalt, mitte väga tore, kui sa üritad samal ajal skeemis tähtsa näoga hoopiski keskmist sammu teha.

Aga siis ma nägin ühte videolõiku - tegemist on reklaamiga pikemale videole, aga paar asja, mis seal öeldakse, tabasid nii täpselt märki, et ma olen umbes pool aastat üritanud selle teooria järgi trenni teha ja mitte saada pahaseks, kui hobune pakub mulle midagi muud, kui mina eeldanud olen.


Ma pole kindel, kas see toimib iga hobusega, aga mind aitas see lähenemine igal juhul. Mul oli kombeks ta alati tagasi võtta, nõuda uuesti rahulikku sammu ja kokkuvõttes läks väga suur hobuse edasiliikumise soovist just sinna nahka. Ja kuidagi, täitsa märkamatult, on see sammust minema tormamise asi läinud paremaks.

Kui nüüd keegi annaks video, kuidas hobune stressisituatsioonis vasakust jalast galoppi saada...

Kommentaarid

Ingrid ütles …
Mina olen mitu korda skeemi sõites selle vea teinud, et keerulisemast jalast galopitõste ajal (mis on miskipärast alati vasak pool) kipun ise oma märguannetega üle pingutama - üks kord nt üritasin häälega kaasa aidata, et hobune ikka kindlalt õigel hetkel galopile tõuseks (tulemuseks vale jalg), teine kord painutasin teda liigselt sissepoole ja andsin üsna tugeva märguande sisemise säärega (vale jalg jällegi). Kõige paremini tundub toimivat see, kui püüan hobuse enne tõstet väga ausalt välimise ratsme peale ning parasjagu paindesse saada ning seejärel annan üsna tagasihoidliku galopimärguande, millisele usun, et ta normaalsel päeval rahulikes koduoludes tõenäoliselt vastaks õigesti. Nii et tihtipeale less is more ja ülepingutatud märguannetega võib pigem hobuse veel rohkem segadusse ja tasakaalust välja ajada.

Need on muidugi minu personaalsed vead :D ja ei kandu alati teistele üle, nii et võib-olla pole sellest teile mingit kasu.
7. märts 2015, kell 14:29
Liidia ütles …
Hästi huvitav on see, et kuni 2013 sügiseni ei olnud mul mingit muret selle õige jala ülesleidmisega - ja nüüd on see nagu mingi stampviga. Kusjuures, kui hobune on lõdvestunud ja rahulik (mida ta selle viimase L skeemi ajal kindlasti ei olnud) siis pole probleemi, ei mõtle mina üle, ei rahmi hobune.

Aga see, et paanikaosakonnas vanad vead välja löövad, ei ole vist üldse kuidagi imelik ka... niiet tuleb vist lihtsalt töötada edasi lõdvestatuse nimel ja mitte üle põdeda, et ise üritab L skeeme sõita ja ei oska hobust galoppi tõsta :D
9. märts 2015, kell 16:33
Postita kommentaar