TIHS 2014

Kuigi ma olen Horse Showl käinud vabatahtlikuks umbes aastast 2007, siis peaksin ma olema üsnagi kursis sellega kuidas seal olla on. Sel aastal oli aga kõik pisut teisiti, sest ma olin edutatud tiimijuhi kohale. Noh võib olla nii hirmus teisiti ei olnud, sest ma olen ennegi vajadusel oma tiimijuhti mõneks tunniks asendanud, aga olgem ausad - asendamine on hoopis mindagi muud kui päriselt olemine. Asendamine lõpeb seal kohas ära, kus sa ulatad raadiosaatja tagasi ja ütled, et vahepeal tekkinud olukorrad said lahendatud. Tiimijuht aga oled sa kõik 3 võistluspäeva, tihtipeale 18 tundi päevas.


Seega minu suurepärane plaan kajastada koolisõitu lõppes seal, kus ma tegin mõned udused klõpsud neljapäevases treeningus, natuke minestasin selle kätte, et Kiss&Cry boksi silti kleepides seisis seal Sjef Janssen (ma arvan, et see on kõige suurem kuulsus, keda ma nii lähedalt näinud olen), GP ajal itsitasime (ilmselt üleväsimust võib süüdistada) tallimeeskonnaga pisut liiga valjusti (ja vist ei näinud sõite, aga kurjasid pilkusid kohtunikult saime küll) ja KÜR möödus mul tagaruumis asju tehes. Seega jah - koolisõidu kajastusega on kehvavõitu.

Treeningut vaadates jõudsin ma muidugi järeldusele, miks minust niipea päris koolisõitjat ei saa - ma ei suuda nõuda hobuselt täiesti vastuvaidlematut kuuletumist nüüd ja kohe. Mul see sääre ees ja muud asjad on ikkagi, võrreldes nende sõitjatega, päris hilise reageeringuga. Ja ma pole kindel, et kui mul skeemi alguses midagi täitsa käest ära läheks, et ma suudaks ennast kokku võtta ja skeemi edasi sõita.
Ja kui lahe on see, et Eesti sportlastel nii hästi läks? Väga, väga lahe!

Hetkel on natuke aega möödunud ja suurem maandamine toimunud ja võiks arvata, et ma juba oleks nagu järgmiseks korraks valmis... aga ausalt, tava-vabatahtlik on ikka nii palju lihtsam olla. Ja lihtsalt külastaja on veelgi lihtsam - lähed ja pahandad ainult korraldajatega, kui millegagi rahul pole. Vaata WEG 4 osa, kui ei usu :D! Aga tõde on selles, et kui ma veel augustis mõtlen, et ma kindlasti kindlasti sel aastal vabatahtlikuna tööle ei lähe, siis septembris olen ma kergelt paanikas, sest lihtsalt publikus istumine tundub kuidagi imelikuvõitu.

Harrastajad TIHSil

Meistrikate raames peeti sel aastal ka Harrastajate Lounge - ehk siis kohal olnud harrastajad kogunesid kokku, arutlesid erinevatel teemadel ja põhiliseks küsimuseks sai tookord harrastajate osalemine Horseshowl. Mina vana konservatiivina arvasin, et seda poleks vaja - pigem anda võimalus ponisõitjatele või lastele. Küll aga leidis enamik hüppavatest harrastajatest, et nemad tahaks ja oleks valmis osalema. Vaatasin siis tookord õhtupoole kohe huviga harrastajate esimest osavõistlust ja pilt oli kergelt öeldes kirju. Oli väga häid sõite, oli kummalisi sõite, oli saba-sirgu-ja-silmad-kinni sõite. Seal tekkis küll see mõte, et meistrikad ikkagi ei peaks olema see koht, kuhu kõik inimesed peaks kohale tulema. Ja arvestades osalejate hulka (43), siis mina küll soovitaksin järgneval aastal mingit eelkvalifikatsiooni kasutada ja soovitavalt stiilisõitu. Ja et keegi mind siin ebaõiglaseks ei peaks, siis võiks ka koolisõidus olla paaride põhine eelkvalifikatsioon.

Lounge tulemuseks võib seda, et hüppavad harrastajad olid seekord ilusti Saku suurhallis esindatud. Ja kuigi ma kartsin, et pilt tuleb sama kirju kui meistrikatel, siis tegelikkuses kas mõjus stiilisõit või soov hästi esineda, aga harrastajad tegid väga viisakaid sõite. Kohe lust oli vaadata! Seega stiilisõidu formaat ikkagi õigustab ennast ja kuigi ma saan aru, et nii mõnedki olid lõppjärjestusest pisut üllatunud, siis njah, see on hindava subjekti objektiivne arvamus teile. Aga ilusa esinemisega loodan ma, et hüppavad harrastajad tõestasid korraldusmeeskonnale ilusti ära, et neid võib veelkordki suurvõistlusele lubada ja häbi nad seal kellelegi ei tee!