Loomulikult on jaanuari lõpus kõige popim teema külm. Mis seal salata, on jah külm. Õues on külm ja autos on külm ja maneežis on külm. Tallis on õnneks on soe ja riietusruumis on lausa väga mõnus. Kuidas ma nüüd saaks hobuse riietusruumi trenni tegema võtta?

Sest hoolimata hoiatavates artikklitest sotsiaalmeedias, mida inimesed nii rõõmsalt muudkui jagavad, olen ma mõrd ja ratsutan ikka. Või nohh, eelmine nädal pigem lasin ratsutada, sest suurepärane nunnuhobune omas rämedat energiaülejääki ja virutas mu saltoga seljast maha, niiet mu vanainimese puusad said rämeda põrutuse ja natuke raske oli kõndida. Nädala lõpuks õnneks oli kõik juba parem ja sain ka ise looma piinata. Vanadus ei ole naljaasi - üritad küll üle olla kukkumistest, aga kuskil tagatoas ikka toksib mingi hirmupoiss uksele. Ja siis oledki ettevaatlik ja unustad ära, et tegelt polnud midagi hullu ja tegelt tuleb hobusel joosta lasta... siis on kõik muu ka palju parem. Keskendusin siis rohkem üleminekutele - kah vajalikud asjad ja lisaks annavad veendumuse, et tuleb tagasi küll, kui vaja on.

Tänu oma edevusele ja positiivsetele prognoosidele pügasin hobuse üle ka. Tilgutitest jäänud kandiline auk karvades sai ühtlasem küll, aga oleks ma teadnud, et täna jälle on nii külm, poleks pigem teinud. Samas jällegi... alla -10ga kippus trennis ikkagi märjaks minema ja see on minu raamatus natuke hullem kui see, et tuleb pisut paksem tekk välja otsida. Kuna ta nii kui nii tekkides juba peab olema, siis väga vahet pole.

Kuna suurepärased plaanid hobused ühte talli saada kukkusid haledalt läbi, on meil nüüd 2 hobust kahes tallis (tegelikult 3 kolmes, aga nohhh). Niiet algab suuremat sorti käikude planeerimine: E-T mära kella 5st, poiss pärast seda. Nädalavahetusel mõlemad. Kui Callistose energiatase normaliseerub ja koguaeg enam altminekuid karta pole, siis ilmselt saab talle E-T vabaks jätta, on elu lihtsam. 

Eile panime Charlotte kordele. Naljakas oli see, et valjaste pähepanek osutus väga problemaatiliseks... ta põhimõtteliselt keeldus nendega üldse mingit tegemist tegemast... Njahh, loom õpib kiiresti, eriti kui on variant millestki pääsemiseks. Aga kordel oli Charlotte nagu vana professor - üleminekud, edasiminekud, tagasitulekud - mida iganes teha vaja oli sai kiirelt ja korralikult tehtud. Täna läheb M ratsutama temaga - esimest korda OMA hobusega. Boksis kammisime ja lõikasime liigseid karvu maha, sai viisakam küll.