Selle külmaga on mul peal suhkruravi - pean iga päev miskit magusat saama, kui ei saa on paha tuju kohe platsis. Eile mõtlesin, et olen tugev ja jätsin vahele. Vale puha. Selleks hetkeks kui ma talli jõudsin ja nägin, et õues on -18, olin ma niiiiiiiiiii kuri. Plärtsusin natuke tallivahel ringi, vingusin külma kallal ja sõitsin minema. Mõne kilomeetri pärast keerasime ringi ja läksin tagasi. Ratsutama ikka.
Tõmbasin veel kiivrile ühe suuremat sorti mütsi peale, et kõrvu pisutki kaitsta ja ei olnudki nii külm. Mu isekootud käpikud olid jube soojad - lausa palavgi hakkas kätel. Kindlasti must have, kui peaks talvel väljas sõitma.
Hobune oli mõistlik - pisut kõõritas, aga käitus kenasti. Tegime ainult traavi ja enamuse ajast sammu, aga asi seegi - nii külmaga ma väga ei tahagi galopeerida, kummalgi meist pole vaja seda külma õhku sisse ahmida.