Selline hetk siis võistluselt.
Reedel tulid harjutads skeemid suhteliselt hästi välja. Lausa ootamatu on, kui üks mees ei istuta sulle ennast käeotsa ja isegi viitsib joosta. Võistluspäeva hommikul tegin patsid ja panime asjad autosse. Hobune läks treilerisse nagu tavaliselt ja hakkasime minema sõitma, kui ma vaatasin korraks, et kuidas sadul tagaistmele pandud on. Ei olnud pandud. Oli tallis sadularuumis veel täitsa. Eks ma siis jooksin järgi, kuna hobusega tagurdama ei viitsi ju väga hakata.
Ihastes läks kõik üsna plaanipäraselt, soojenduses oli 4 ratsanikku maneeži lubatud, nii et saime väljas veel jalutada. Hobune oli väga hea ja kuna meie järjekord oli kahevõistlejatest viimane, siis ma umbes teadsin, et esimesed kaks tulemust olid mulle üsna püüdmatud. Nii ka läks, 64,midagi % ja kolmas tulemus. Ehk kui ma midagi ilmselgelt pekki ei kavatsenud keerata, siis kohale oleksin ma ilusti saanud.
Teine maneežisõit läks isegi paremini pisut, protsendiliselt  suhteliselt sama. Koht tuli neljas, ehk siis esimene, keda ei autasustatud. Aga siiski, siiski. Ma pole enne nii kõrgeid protsente välja sõitnud!

Pühapäeval panin sadula ilusti autosse ka, niiet lisajooksu ei tulnud. Soojenduses hüppas hobune suht hästi, paar korda panin lattaial natuke vanaematempot ja ei tulnud kõige ilusam, aga Tiia aitas mul tempo üles saada ja saime toimima hüpped.
Parkuur läks kenasti, puhas sõit. Seega kolmas koht kindlasti. Teise koha poni sõitu ma üldsegi ei näinud ja läksin vaatama esimesel kohal oleva paari sõitu, Grete ja Vihor. See on natuke naljakas, et kui sa koguaeg loed blogisi ja siis päriselt kuskil võistlustel juhtud olema samade inimestega koos. Sest ühelt poolt tahaks ju, et läheks endal hästi ja teisalt hoiad nendele tuttavatele paaridele ka pöialt. Aga seekord läks nii, et läks kaks maha ja teiste ebaõnne läbi sain ma teise koha. Callistos pole kunagi nii kõrget kohta saanud, minust rääkimata. Nüüd ei ole muud, kui seda head uut algust edasi lihvida ja järgmine aasta juba natuke kõrgemal tasemel kahevõistlust teha.

Vaatasin ka ABC sarja finaali tulemusi ja natuke kurb, et nii vähe inimesi seal võistlemas oli. Eks ma pisut oleks ise ka tahtnud minna, aga noh, seekord läks nii. Pisut kurb on muidugi lugeda korraldajate avaldusi selle kohta, et see formaat enam ennast ei õigusta ja sobib pigem Lõuna-Eesti koolisõitjatele... Ma olen küll täiesti teadlik Lõunas valitsevat kehvmast olukorrast koolisõidus - ja seda ilmselt mitte huvipuudusest, vaid pigem ehk treenerite ja võistluste arvult ja võibolla isegi me sõidame kehvemini (mida mina isiklikult olen paar korda sel hooajal Tallinna kandis näitamas käinud). Aga Eesti tegelikult ikkagi pole nii suur ja viimaste koolisõidu võistluste osalejate nimekirjasid vaadates (mis muide, kõik ületavad ABC finaali nimekirja) pole seis enam üldsegi nii lootusetu. Ja mõned treenerid hakkavad vaikselt ka meie kanti imbuma, niiet huvilistel on juba üsna valikut, kelle juures trenne võtta.
Ning minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt pole tegelikult väga mõtet korraldada karikasarju, kus etapid ei anna finaali jaoks punkte. Finaalid oleksid palju põnevamad koolisõidus ka, kui oleks pingerida. Mina isiklikult ilmselt oleksin läinud finaali, kui oleks mingi seis olnud seal - ehk ma oleksin näinud mitmendal kohal ma reaalselt lõpetada võiksin. Mitte onju, et koolisõitjatest keegi kohtade pärast võistleks, ikka protsentide pärast :P