Õumaigaad, sellest tuleb üks suuremat sorti vingufest nüüd. Koolisõidu teemadel. Täpsemalt koolisõidu talvine ERLi karikasari.

Igal juhul ma teeks soovituse, et ERL vähemalt oma nime sealt ürituse eest EESTI Ratsaliidu ära korjaks ja sarja ametlik nimi oleks Harju Talvine Koolisõidu karikasari. Sest no tegelt ka, 4st etapist 4 toimuvad ju selles maakonnas! Ja ajada sinna juurde juttu teemal "Võistlussarja eesmärk on pakkuda võimalusi võistlemiseks sisehooajal, et tõsta meie koolisõidu taset ning valmistada ette meie sportlasi rahvusliku taseme tiitlivõistlusteks ning pikemas perspektiivis ka rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.
Rõhuasetus on suunatud meie koolisõidu järelkasvu arendamisele."
Tõsiselt? A kus te selle klausli panite, et ülejäänd Eesti ratsutajad, imege lutti ja ärge isegi mitte unistage rahvusliku taseme tiitlivõistlustest? Ega ilmselt kõik noorratsanikud, kellel vähegi võimalust sellel tasemel konkureerida, ongi ju ainult Põhja-Eestis pärit... Siinkohal tervitaks Gretet muidugi :D

Võibolla ma poelks nii mürgine sellel teemal, kui ma ise poleks osalenud sel suvel ühel suurima osavõtjate arvuga koolisõidu võistlusel. Mis, muide, toimus Liivakul. Seega, ma ei ütleks, et see Lõuna-Eesti nii mahajäänud oleks koolisõidu koha pealt (aususe ja ajaloo huvides tuleks siiski märkida, et seal võistlusel osalesid ka väga paljud Tallinna kandi ratsanikud).

Muidugi mõned võivad nüüd arvata, et mis minul, pideval viimasel kohal, üldse mingi koolisõidu karikaga pistmist peaks olema (ma tegelikult ka sain kõigil etappidel viimase koha). Noh, ilmselt polegi peale selle, et ma tahaks ka eelviimasele kohale mingi hetk jõuda. Ja kui siin paar aastat on üritatud väga aktiivselt koolisõitu massidesse viia (kliinikud, ABC, Horseshow), siis nüüd tundub, et mingi huviliste mass on saavutatud ja ei viitsita enam pingutada. Kas tegelikult ka on tore selline ala, kus harrastajate mass täiesti puudub? Sest olgem ausad, selleks, et saada need mõned maailma eliiti pürgivad ratsutajad, on vaja kriitilist massi, kes ala toetavad ja sellest huvituvad. Ja kui meie niigi väike kriitiline mass jagatakse väiksemaks elukohast lähtuvalt, siis on see ikka kohutavalt kurb ja pettumust valmistav.
Ja kui samal teel jätkades mõne aasta päras on koolisõiduvõistlused paarikümne entusiasti teema, siis mina ratsaliidu asemel ala populariseerimiseks küll ühtegi senti uuesti ei kulutaks. Sest tegelikult ka imehobuste nagu Totilas valguses on koolisõit tükimaad sära juurde saanud ka endiste uskmatute silmis (mhm, mina ka kuna mõtlesin, et KS on neile, kes hüpata ei julge) ja tõsise ning põneva spordialana hoopis laiemal kõlapinnal kui kunagi varem. Enam ei tundugi skeemi vaatamine võrdne muru kasvamise jälgimisega. Ja isegi kui mul endal iialgi ei hakka Eesti tippude hulka asja olema, siis kaasa elada ja oma lemmikuid toetada tahaksin küll.