Vahel olen ma nii väsinud. Sellest krdi ameerika mägede asjast ja ma ei saa aru, miks see peab koguaeg niiviisi kõikuma. Üks päev on täiesti perfektne ja teine päev on totaalne katastroof. Vahepeal on mingi poolik asi ja ma ei saa teha nagu mingeid plaane ega mõelda mingi edasimineku peale, kui meil pole stabiilsust. Ja ma tegelikult ka ei jõuamõni päev üldse ja ma pole ilmselgelt mingi maailma parim ratsanik, aga no kuidas on võimalik, et ma tegelikult ka üldse ei oska omenda hobusega sõita? Hüppetrennid on veel enamvähem OK, aga selline omaette ratsutamine on täiesti tapvalt keeruline. Oh, well, homme on Jamesi trenn ja üldse on mul nädalaks H ka üle kontrollida ja liigutada ja see on nii lahe hobune, et äkki ma õpin temalt midagi kasulikku ja saan selle oma hobusele ka üle kanda kuidagi. Aga peale H omaniku naasmist lähen kohe mina ära ja siis jääb Callistos talle ja kuna tema on minust niipalju parem ratsutaja, siis ehk ta oskab mulle hiljem mõned head nõuanded anda.

Aga hetkel on masendus. Ilmselt mudiugi mööduv, aga see ei tee seda kuidagi paremaks masenduseks.