Kuna me ikka veel jalutame, siis nagu trennipäevikul suurt mõtet pole. Lihtsalt märgin siis enda jaoks üles, mis vahepeal toimunud on.
Väike koppel ja kaeravaba müsli on teinud imesid - sugutäkust on taas saanud lehmake. Ehk hobune on normaalne ja ei püüa igal sammul inimesi tappa. Koplis on tal üks teine sõber ka - nööri taga - ja paistab, et neile see sobib. Saab nuusutada üksteist ja demonstratiivselt solvunud tagumikku näidata üksteisele. Vähemalt ei pea laps üksi tallimehe boksikoristust jälgima.
Mina ise olen paar korda käinud trennis. Nagu ikka natuke mäletaks, mis asi see ratsutamine on, samas jälle on raske kõiki oma jäsemeid ja päid korraga õigesti tööle saada (mitte, et ma enne selles väga osav oleksin olnud). Aga eks ma jõudumööda harjutan ikka - kui oma loom haiguspuhkuselt naaseb, olen ise vormis ja me ei pea mõlemad korraga meenutama.
Ahjaa. Kui keegi luges mu teist blogi, siis ma panin selle kinni. See oli algselt mõeldud ühele kallile inimesele aga on kuidagi, hmmm, suurele ringile läinud. Eks ma ei mõelnud enne ja blogisin algul täiesti oma nime alt ning google accounte oleks ka pidanud rohkem endale tegema, et pisutki privaatsust säilitada. Ma olen juba pisut aega mõelnud, et ma ei saa blogida nii, et ma iga sõna üle pean järele mõtlema ja algne eesmärk on ka oma mõtte kaotanud. Niiet, jah.
Väike koppel ja kaeravaba müsli on teinud imesid - sugutäkust on taas saanud lehmake. Ehk hobune on normaalne ja ei püüa igal sammul inimesi tappa. Koplis on tal üks teine sõber ka - nööri taga - ja paistab, et neile see sobib. Saab nuusutada üksteist ja demonstratiivselt solvunud tagumikku näidata üksteisele. Vähemalt ei pea laps üksi tallimehe boksikoristust jälgima.
Mina ise olen paar korda käinud trennis. Nagu ikka natuke mäletaks, mis asi see ratsutamine on, samas jälle on raske kõiki oma jäsemeid ja päid korraga õigesti tööle saada (mitte, et ma enne selles väga osav oleksin olnud). Aga eks ma jõudumööda harjutan ikka - kui oma loom haiguspuhkuselt naaseb, olen ise vormis ja me ei pea mõlemad korraga meenutama.
Ahjaa. Kui keegi luges mu teist blogi, siis ma panin selle kinni. See oli algselt mõeldud ühele kallile inimesele aga on kuidagi, hmmm, suurele ringile läinud. Eks ma ei mõelnud enne ja blogisin algul täiesti oma nime alt ning google accounte oleks ka pidanud rohkem endale tegema, et pisutki privaatsust säilitada. Ma olen juba pisut aega mõelnud, et ma ei saa blogida nii, et ma iga sõna üle pean järele mõtlema ja algne eesmärk on ka oma mõtte kaotanud. Niiet, jah.
Kommentaarid
Eemaldan lingi ühest kohast. Samas - google cache`s on asjad ikkagi leitavad - lihtsalt teadmiseks. Nende eemaldamist ei saa loota enne 3-4 kuu möödumist, seee vist googlebot roboti puhvri skännimise intervall.
Internet on paraku jah, üsna avalik koht...
mul on väga hea meel, et keegi ikka loeb ka, mida ma kirjutan. sest no olegem ausad - kui ma tahaks, et keegi ei loeks, siis oleks lihtsam märkmikku kasutada. lihtsalt too kodublogi.. ilmselt sai aeg läbi.
Kõige isiklikumate asjade avaldamist maksab netis karta, olen isegi ses osas kõrvetada saanud.
Loen treeningpäevikut jätkuvalt heameelega ja lisasin kõikvõimalike linkimiste asemel hoopis netvibes`i readerisse;-)
Hoian pöialt, et kevadel Callistose ja sinu kõrvus taas tuul vihiseks:)