Käisin ükspäev pikemalt talli man. Sai jälle pisut kaeranormi vähendatud, kuna poiske oli pääris äksi täis. Ma ei saa nyyd just väita, et ta mulle niiviisi puhevil olekus ei meeldiks, aga kuna tal kliinikus käik ees, siis ma eelistaks, et ta seal sedasi ei hüpleks. Ja tegelikult ei tahaks, et minu looma energilisus tallitöötajatele ka väga suuri probleeme ei põhjustaks.
Tegelikul on väga hea, et lumi maas on - ei pea muretsema, et loom porisena boksis peab istuma. Istub hoopis kergelt lumisena ja igavlevana.
Tegevuse koha pealt tahaks nagu miskit maatööd teha, aga jube raske on koduseid veenda, et mul on vaja ligi 100 km maha sõita selleks, et hobust paitada ja käekõrval jalutada. Niiet kui mul mingi korralik diagnoos käes on ja ravi ka, siis saab vähemalt selle vabanduseks tuua. Sest no kui peab, siis peab ju.
Aga kliinikusse on minek järgmisel neljapäeval, mis on natuke kehva, kuna meid transportida lubanud autojuht ei saa seda sel päeval kohe üldse teha. Aga kuna meil on nüüd üks teine ametlik autojuht ka, tõsi küll, väheste kogemustega, siis saab vast kuidagimoodu hakkama. Eks ma istun kõrval ja karjun iga gaasi ja piduri kasutuse eel pisut. Teine variant on see, et panen täis kohvitopsi aknale ja kui keegi tahab pääseda ilma kohvi püksi valamiseta, siis peab keegi ka korralikult sõitma.
Ja deem, ma ju niiväga tahaks oma uut sadulat kasutada, ja fliistekki ka.
Eile jõudsime pisut käekõrval jooksu ka harjutada - sest kui painutamiseks läheb, siis peab ju loomapoisi kohe jooksu saama. Ja seekord ei ole mul seda toredat jooksutajat kaasas ka. Arvestades muidugi, kui kohutavalt ma pelgan selliste asjade ajamist, siis ma juba natuke kardan kogu seda värki seal. Eelmine kord sai ju ainult algaja omaniku nägu tehtud, nüüd peab aru saama, mida sulle räägitakse ja kiirelt otsuse vastu võtma asjade koha pealt.
Niiet, järgmisel nädalal (kui mul mölapidamatus vahepeal peale ei tule) saab uudiseid siis.
Ahjaa, tänan toetava kommentaari eest! See vist oli siin blogis esimene, pole harjunud üldse neid vaatama...
Tegelikul on väga hea, et lumi maas on - ei pea muretsema, et loom porisena boksis peab istuma. Istub hoopis kergelt lumisena ja igavlevana.
Tegevuse koha pealt tahaks nagu miskit maatööd teha, aga jube raske on koduseid veenda, et mul on vaja ligi 100 km maha sõita selleks, et hobust paitada ja käekõrval jalutada. Niiet kui mul mingi korralik diagnoos käes on ja ravi ka, siis saab vähemalt selle vabanduseks tuua. Sest no kui peab, siis peab ju.
Aga kliinikusse on minek järgmisel neljapäeval, mis on natuke kehva, kuna meid transportida lubanud autojuht ei saa seda sel päeval kohe üldse teha. Aga kuna meil on nüüd üks teine ametlik autojuht ka, tõsi küll, väheste kogemustega, siis saab vast kuidagimoodu hakkama. Eks ma istun kõrval ja karjun iga gaasi ja piduri kasutuse eel pisut. Teine variant on see, et panen täis kohvitopsi aknale ja kui keegi tahab pääseda ilma kohvi püksi valamiseta, siis peab keegi ka korralikult sõitma.
Ja deem, ma ju niiväga tahaks oma uut sadulat kasutada, ja fliistekki ka.
Eile jõudsime pisut käekõrval jooksu ka harjutada - sest kui painutamiseks läheb, siis peab ju loomapoisi kohe jooksu saama. Ja seekord ei ole mul seda toredat jooksutajat kaasas ka. Arvestades muidugi, kui kohutavalt ma pelgan selliste asjade ajamist, siis ma juba natuke kardan kogu seda värki seal. Eelmine kord sai ju ainult algaja omaniku nägu tehtud, nüüd peab aru saama, mida sulle räägitakse ja kiirelt otsuse vastu võtma asjade koha pealt.
Niiet, järgmisel nädalal (kui mul mölapidamatus vahepeal peale ei tule) saab uudiseid siis.
Ahjaa, tänan toetava kommentaari eest! See vist oli siin blogis esimene, pole harjunud üldse neid vaatama...
Kommentaarid
Mul oli esimene ja seni viimane kogemus maikuus kui röntgenit käisime tegemas.
Kuna hobud on nii kokku kasvanud, oli nende lahutamine mulle tõeline peavalu juba mõned päevad ette. Õnneks läks kõik enma-vähem. Mahajääjale sai rahustit antud (oli selline kiiare toimeg, lihtsalt antav pasta). Tagantjärele kahetsen, et sama asja arstile minejale ei andnud - tema oli ikka korralikult läbihigistanud kohalejõudes. Kartis hirmsasti. Kliiniku hoovil õnneks rahunes ja röntgen tehti narkoosi all.
Sekeldamist on, ent pole hullu. Ehk saad küsida vetilt seda pastat rahustamiseks? Kui on huvi võin järgi uurida, mis nimetusega see oli. Muidugi, kui asi üldse selles...:)
Mulle oleks vaja seda rahustavat värki. Või noh, kas just rahustavat, aga seda asja igaljuhul, et ma midagi ära ei käikiks. Ma kohutavalt kardan, et kui kästakse mingi valik raviprotseduuri kohapealt teha, siis ma pole piisavalt kompetentne, et see kõige õigem otsus teha.
Eks ma püüan arsti nõuandeid kuulda võtta ja endast üle saada.