Noh, ütleme nii, et ma tegin väga pika postituse nii Ecu kui Veskimetsa võistlusest eelmisel esmaspäeval - see sisaldas nutikaid märkusi sellest, kuidas ma istusin Hollandis hotellis ja sõin kommi ja ootasin oma koolitust. Aga siis, justkui võluväel, toksasin ma oma vasaku..... eem, poliitilise korrektsuse nimel ütleme, et küünarnuki vastu tahvli ekraani ning kõik see ilu läks Hollandi internetti kaduma. Tuleb vist siinkohal olla tänulik, et vähemalt ei pea ma silikoonküünarnukke panema hakkama.
Ecu võistluse tulemused olid head, aga tunne oli väga vale. Veskas käkkisin ise L skeemi ära, muidu ei saanud hobuse üle kurta. Koolitus oli äge, me Martiga oleme nüüd FEI level1 koolisõidu korrapidajad. Ma nägin Richard Davisoni ratsutamas ja Ankyt treenimas ja hunnikut muud rahvusvaheliste võistlusete kalaparve oma asju ajamas. Ja siis ma tulin tagasi ja hängisin Saksa võistlusel ja siis oli emadepäev ja Jamesi trennid ja põhimõtteliselt just nüüd ma istusin maha, tegin natuke tööd ja asusin seda täiesti ebainformatiivset postitust kirjutama, sest ma olin tõsiselt mures, et ma kaotan oma viimasedki lojaalsed lugejad.
Kommentaarid