Callistos ja Charlotte tembutavad

Kui ma Callistose ostsin, ostsin ma ta teadmisega, et hobune haukab. Ma muidugi enne selle otsuse tegemist uurisin ja puurisin teema tollal saadaolevate materjalide ulatuses läbi ja leidsin endale lahenduse selle näol, et hobusel on kaelas haukamist takistav kaelarihm. Tänaseks päevaks olen ma teemat muidugi edasi vaadanud, ning teinud enda jaoks uusi järeldusi. Aga alustame algusest. Künahaukamist seostatakse hobuse stressitaluvuse tasemega - käitumist peetakse üheks halbade harjumuste reas, mis tekivad boksi kinni pandud hobustel. Ometigi on täheldatud sarnast käitumist ka hobustel, kes elus kordagi pole boksis käinud ja "paberite" järgi peaks kõik stressifaktorid puudu olevat. Kui ma Callistose 7 aastat tagasi ostsin, oldi veel üsnagi veendunud, et käitumine on õpitav, sellest ka minu toonane otsus hobusele kaelarihm panna. Tänapäeval on jõutud järeldusele erinevate uuringutega, et hobused siiski ei õpi seda üksteiselt. Kui juhtub, et mõnes tallis on hobuseid, kes hakk...

Kapjadest

Ma mäletan hästi selgelt seda tunnet, kui ma värske hobuseomanikuna Ihastes peale trenni oma hobusele määrisin kabjaõli ja üks treeneritest märkis ära, et just täpselt sellist omanikku ta tahaks oma müügis olevale hobusele. Ma olin too hetk nii uhke ja arvasin end olevat maailma parim omanik. 8 aastat hiljem olen ma täiesti veendunud, et ma olen maailma üks kehvematest hobuseomanikest, kes isegi peamisest hobuhooldusest teab kõike valesti. Kabjahooldusest, tuleb välja, ei tea ma ka mitte midagi. Seega ma läksin googleretkele. Mulle on üks sepp öelnud, et tuleb õlitada, kaks seppa keelanud õlitada ja internet annab ka täiesti vasturääkivaid vastuseid. Ja kuna ma peaks tööd tegema, aga motivatsioonipuudus on täielik, siis ma jagan teiega ka oma leide. Alustame algusest ehk kuidas hoolitseda hobuse jalgade eest for dummies . 1. Puhastamine. Tuleks teha igapäevaselt, eriti enne ja peale trenni, et puhastada kabja alune sinna kinni jäänud mullast, liivast ja muust mustuses...

Lugu sellest, kuidas ma oma esimese medali sain

Meie viimane võistlus jäi juunikuusse - ja see läks üsna pekusse. Juulis pidime kodus uuesti proovima, aga siis läksid kõik Perilasse võistlema ja meile rahvast ei jätkunud ning võistlus tuli ära jätta. Nüüd oli Saksas aga linna meistrivõistlus ning võimalus sõita kaht kergemat L skeemi ning seda ju ei saanud kasutamata jätta. Päev enne õnnestus mul unustada, et mul tegelikult pole sepa käed ja vasaku käe sõrmed korralikult ära kõrvetada... loomulikult enne trenni. Ja kuna ma selliste väikeste asjade koha pealt olen jube õrnuke, siis ma halasin viimase minutini ning läksin siis ikka ratsutama, sest ma olin lubanud E-le, et läheme võistlema koos ja althüppamise variante polnd. Trenn oli kräpp. Kõik mis nädala jooksul oli mängeldes välja tulnud, oli nüüd ilmvõimatu. Pühapäeval oli esimese sõidu soojendus sama. No ei lähe liikuma, tee mis tahad. Ja ma olin esimene startija ka veel. Skeem ise oleks võinud olla parem... suurepärane jalavahetus kontrakaarel ei aidanud punktidele kaasa, s...

Toetab Blogger