Niisiis... Võistlus homme, sõidame harrastajate arvestuses A9 skeemi. Eile oli mingi eriliselt õnnetu päev mis lõppes minu jaoks juba lõuna paiku, suure peavalu ja iiveldusega ja kojuminekuga töölt. Ning kuigi ma tundisin peale 5 tunnist magamist end juba nii hästi, et oleks vabalt võinud trenni minna, siis teatud meesisikud ei olnud mu plaanidega nõus ning arvasid, et tervise huvides oleks parem puhata. Ja kuna kolmapäev oli täitsa normaalne trenn ja täna on Jamesi trenn, siis ma olin sunnitud pisut vastumeelselt seekord nendega nõustuma.
Vahepealne hea uudis on muidugi see, et plaan kutsuda Marit Liivakult meile aegajalt trenne andma on olnud edukas. Niipalju siis sellest, et lõunas koolisõidutreenereid ei ole... natuke vaeva näha ja leiab küll. Lisaks muidugi veel see suur plusspunkt, et kuna ta ise sõidab ka Jamesiga, siis ei teki mingit tohutut erinevate meetodite konflikti. Ja trennid on läinud väga hästi, hobune on hakanud kenasti ratsmele kontakti võtma, samas lõdvestuma ja rahulikult jooksma. Muidugi, asjad ei tule üleöö ja vahel juhtub ka halbu hetki, kus ma ei suuda ennast piisavalt jälgida ja hobusele korrektselt oma küsimusi esitada. Aga no kammmooooon, ma olen temaga nii rahul praegu, et täitsa hullumaja kohe.