Seda, et, ma panin ennast võistlustele kirja. Kohe nii ongi, et lähen Niitväljale võistlema. Ma päris kindel ei ole, miks ma seda teen, sest ma olen suurim asjade pekkikeeraja, aga noh, kuskilt peab see kogemus ju tulema. Ja et kindlustada minu kohalemineku plaani jõustumist, organiseerisin ma teised inimesed kaasa ka, niiet ma oleme kenasti üksteise süümekad - võitleme läbi haiguste ennast võistlusvormi.

Harjutasingi eile skeemi, mis on hetkel küll ilusasti peas, aga traav on natuke ligadi-logadi. Kurvides pean meeles pidama välimise ratsme tuge - käsi ei tohi ka risti panna! Galopis on natuke kahju, et meie tugevamas poole on vaja sõita põhimõtteliselt ainult üks volt, aga samas saab see ilus volt siis olema. No loodame vähemalt, eks.

Uff, aga viisaka inimesena pean ma ju ilmast rääkima! Eile oli nii külm, et mulle korra tundus, et mu sõrmed kukuvad lihtsalt küljest ära. Ja mul olid kootud sõrmikud ratsakinnaste all... Mul on nii kahju, et kui Saksamaal kirjutatakse winterhandschuhe, siis see tähendab ainult megaõhukest soojendust. Meil siin põhjas on nimelt ikka korralikutl külmakraade ka! Seega mu suurepärane plaan osta varakult soojad kindad valmis, lõppes pisut mööda. Seega olen ma endiselt soojade kinnaste jahil - no miks meil Tartu kandis pole ka ratsavarustuse poode, kust asju saaks kohapealt osta? Täielik ikaldus selle koha pealt... Sest need, kus kaup sees, on täis mingit jama kaupa ja need, kus on lahedad asjad, tahavad tellimuse esitamist. Aga selliseid ratsamaailmas täiesti tavalisi kaubamärke pole siitkandist nagu üldse saada. Kurb, kurb. Ma nii meeleldi läheks lõuna ajal poodi, ostaks kindad ja õhtul naudiks soojasid käppasid.